google.com, pub-6282630743791891, DIRECT, f08c47fec0942fa0

Maasika-tšiia puding, mis turgutab immuunsüsteemi

Maasika-tšiia pudingSuvise aja üks vaieldamatult armastatuim mari on maasikas. Paljud meist söövad maasikaid nende magusa ja meeldiva maitse tõttu, kuid lisaks suurepärasele maitsele on maasikal ka hulgaliselt kasulikke omadusi.

Maasika rohkest rauasisaldusest on rahvasuus kujunenud lausa müüt. Soovitust, et söö palju maasikaid, siis on põsed punased ja veres rohkesti rauda, antakse edasi vanavanematelt lastele. Tõsi – võrreldes paljude teiste meil kasvavate viljadega on maasikates tõesti rohkesti rauda. Tõsiseltvõetavamaks rauaallikaks saab siiski pidada pigem metsmaasikaid.

Selles maitsvas viljas on teisigi kasulikke mikroelemente, näiteks vaske, koobaltit, mangaani, tsinki ja joodi.

Peale mikroelementide leidub maasikates aga ka palju vitamiine, sh B-rühma vitamiine (rohkelt foolhapet), E- ja K-vitamiini ning loomulikult C-vitamiini, mis mõjub ka vähki ennetavalt, kuna terve ja tugev immuunsüsteem suudab end paremini kaitsta. Viimase sisaldus on maasikates siiski üsnagi muutuv, olenedes kasvamisel ilmastikust ja saadud päikesevalgusest.

C-vitamiin on oluline komponent kollageeni sünteesimisel. Kollageen on meie naha ja sidekudede tähtis koostisaine, mis aitab säilitada naha ja veresoonte elastsust ja seega hoiab naha noore ja kortsuvabana.

Samuti on maasikates karotenoide, millest osa on meie organismis A-vitamiini eelühenditeks. Need mõjuvad turgutavalt silmade tervisele ja komplektis mitmete mineraalainetega leevendavad kõrgvererõhuga seotud probleeme.

Maasikad sisaldavad vähe suhkruid, kuid rohkelt kiudaineid. Need aitavad reguleerida seedimist ja hoida kehakaalu kontrolli all.

Selleks, et neid suurepäraseid marju oleks võtta ka vitamiinivaesel talvel, on mõistlik hooajal sügavkülm maasikaid täis varuda.

Toitainerikkad tšiiaseemned

Retseptis on kasutatud lisaks hooajalistele maasikatele kõige paremat taimse oomega-3-rasvhapete allikat – tšiiaseemneid. Need väikesed seemned on rikkalikud mineraalide, vitamiinide, antioksüdantide, taimsete valkude ja kiudainete poolest.

Tšiiaseemneid on kutsutud indiaani jooksjate toiduks, sest need annavad uskumatult palju energiat ning kaitsevad keha vedelikukao eest. Tšiiaseemned muudab eriliseks nende konsistents.

Kui leotada tšiiaseemneid paar tundi vedelikus, jääb neist järele geeljas ollus. Sama juhtub seemnetega ka inimese maos – koostisaine nimega mucilage aeglustab süsivesikute imendumist ning tagab kiiresti täiskõhutunde. Seega on tegu suurepärase vahendiga näiteks diabeetikutele.

Tänapäevane teadus soovitab tšiiat kui suure toiteväärtusega toiduainet iga tervisliku toitumise alustalaks. Lisaks on need seemned rikkad mineraalide ja antioksüdantide poolest ning taimetoitlastele ammendamatu väärtusega proteiini allikaks.

Tšiiaseemned sisaldavad ühtlasi rohkelt B–vitamiine, kaltsiumit, fosforit, kaaliumi, tsinki, boori ja vaske ning eemaldavad organismist jääke ja mürkaineid. Kuna seemnete maitse on meeldivalt mahe, võivad nad olla lisandiks millisele toidule tahes.

Kui võrrelda tšiiaseemneid teiste toiduainetega on nendes seemnetes 2,5 korda rohkem valku kui aedubades, 3 korda rohkem antioksüdante kui mustikates, 3 korda rohkem rauda kui spinatis, 6 korda rohkem kaltsiumi kui piimas 7 korda rohkem C-vitamiini kui apelsinis, 8 korda rohkem oomega-3-rasvhappeid kui lõhes, 10 korda rohkem kiudaineid kui riisis, 15 korda rohkem magneesiumi kui brokolis.

Tšiiaseemned võivad vähendada liigesevalu, on abiks kaalulangetamisel, annavad palju energiat ja kaitsevad diabeedi ja südamehaiguste eest. Tšiiaseemned on gluteenivabad, mis teevad need asendamatuks tsöliaakia all kannatavatele või gluteeni suhtes tundlikele inimestele. Tšiiaseemned sisaldavad rohkelt oomega-3-rasvhapet alfa-linoleenhapet (ALA), mis aitab kaitsta südame- ja maksahaiguste eest.

Siiski hoiatavad tervisespetsialistid, et neid tillukesi seemneid ei tohiks süüa toorelt ja kuivana. Eriti kehtib see inimeste kohta, kellel on olnud neelamisega probleeme või kellel on ahenenud söögitoru, kuna vedelikuga kokkupuutudes tšiia seemned paisuvad ning võivad moodustuda geelja, ummistust põhjustava ja raskesti eemaldatava massi. Seetõttu peaksid neelamisprobleemide või ahenenud söögitoruga inimesed tarbima tšiiaseemneid vaid pärast mõnes vedelikus paisuda laskmist, nagu näiteks antud retsepti järgi valmistatud pudingus.

Seda maitsvat ja kergelt valmivat pudingut võib süüa tervislikuks hommikusöögiks, magustoiduks või vahepalaks.

Maasika-tšiia puding

Maasika – tšiia puding(kahele)

  • 1 banaan
  • 200 g maasikaid
  • 100 ml kookospiima
  • 3 sl tšiiaseemneid
Serveerimiseks:
  • Värskeid maasikaid või teisi värskeid marju

Valmistamisaeg 5 minutit + 4 tundi kuni üleöö külmikus

Juhised:

Püreesta kannmikseris maasikad, banaan ja kookospiim. Sega sisse tšiiaseemned ning tõsta 4  tunniks kuni üleööks külmkappi valmima. Enne serveerimist lisa värskeid maasikaid või muud meelepärast.

Kommentaarid:

Kristel Vokk

Kristel on toitumisnõustaja, kes peab toidublogi nimega „Toidujutud”. Ta peab lugu kvaliteetsest toorainest ja leiab, et tervislikult saab toituda igaüks, kes vähegi soovib. „Tervislik toitumine” ei ole lihtsalt moetermin; selle asemel võiks olla hoopis „teadlik toitumine” ja see peaks huvi pakkuma igaühele, kes soovib elada kauem ilusa, noore ja tervena.

You may also like...

Värsked toitumise artiklid e-postile