Käsitleme erinevate toitainete mõju teie kehale ja kuidas neid tasakaalus tervislikult toituda tuleks.
Uni, sarnaselt toitumisele, on väga oluline osa meie elust. Ühisosasid une ja toitumise vahel on teisigi. Nimelt mõjutavad need kaks ka üksteist: nii mõjutab uni meie toiduvalikuid ja meie toiduvalikud und. Näiteks soodustab unevaegus...
Halb tuju, madal energiatase, peavalu, seedeprobleemid, unehäired, ülesöömine ja alkoholi liigtarvitamine – need on vaid mõned mustrid sellest, kuidas me reageerime stressile ja pingelisele perioodile. Enamasti ei ole need kõikumised ja vaevused piisavalt häirivad, et me tahaksime abi saamiseks nõustaja või arsti...
Veresuhkruks nimetatakse inimese või looma veres sisalduvat glükoosi. See veres ringlev glükoos on meie keha moodustavatele rakkudele kõige eelistatum energiaallikas, millega elutegevuseks vajalikke rakufunktsioone, kudesid ja organeid töös hoida. Veres sisalduva glükoosi taset kontrollitakse...
Toitumisteemalistes artiklites on tihti juttu antioksüdantidest. Mis need sellised on? Terminit „antioksüdandid“ kasutatakse toiduga seoses tegelikult kahes tähenduses. Esimene neist viitab looduslikele antioksüdantidele, mida leidub toidus ja kehakudedes ning millele omistatakse tervist kaitsvat rolli....
Letsitiini näol on tegemist ühendiga, millel on põnevad omadused. Nimelt saab letsitiin ühtviisi hästi hakkama nii vees kui rasvkeskkonnas. Selliste huvitavate omaduste tõttu on letsitiinil täita tähtis roll nii inimorganismis kui ka toiduainetööstuses. Meie...
Fruktoos ehk puuviljasuhkur on looduses leiduv lihtsuhkur. Inimene vajab seda väikeses koguses mitmete kehas leiduvate kudede ehituses (näiteks on fruktoosil oma roll sidekoes) ning süsivesikute ainevahetuses. Lisaks on fruktoos ainuke spermarakkudes kütus, mida on...
Kollageen on kõige levinum valk meie kehas, kus sel on täita mitu olulist rolli. Eelkõige teatakse kollageeni kui naha struktuuri moodustajat. Samuti aitab kollageen meie verel hüübida. Viimastel aastatel on kollageen populaarsust kogunud ka...
Aminohapped moodustavad meie keha massist 15–20 %, olles vee järel teisel kohal. Seega on meie keha lihaste ja organite põhikoostisosaks aminohapped ning need on vajalikud terve keha jaoks. Tegelikult polegi inimese organismis funktsioone, mida...
