google.com, pub-6282630743791891, DIRECT, f08c47fec0942fa0

Kookos toetab immuunsust ja kiirendab ainevahetust

Kookospalmi vili on tervislikest rasvhapetest pakatav kookospähkel.

Kookospalmi vili on tervislikest rasvhapetest pakatav kookospähkel.

Kookospähkel on toitainerikas vili, mille tervistavaid omadusi on tuntud juba sajandeid. Põhjalike uuringute tulemusena on selgunud, et kookoses leiduval lauriinhappel on bakterite-, seente- ja viirustevastased omadused. Kui kookoses sisalduvaid rasvu tarbida õiges koguses, siis kaitsevad need südant ja veresoonkonda.

Kookospalm on üks tähtsamaid vihmametsade puid, mis kasvab enam kui 90 riigis üle maailma. Seda kutsutakse ka elu puuks (ingl tree of life) tänu selle mitmekülgsele kasutusvõimalusele. Kookospalmi lehti ja tüve kasutatakse näiteks ehitusmaterjalide valmistamiseks, juuri aga rahvameditsiinis.

Kookospalmi kõige tähtsam osa on mõistagi vili, mida saab samuti täielikult ära kasutada – kookospähkli koort kasutatakse vaipade, nööride ja kanga valmistamiseks, selle sisu aga on üle maailma kasutusel nii kosmeetikas kui ka toiduainena. Kookost saab toiduks kasutada mitmel moel: värske viljana, kuivatatud ja riivitud kujul, kookosjahu, -vee, -piima ja -õlina.

Toitumisterapeut ja Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni juhatuse liige Jaanika Tapver lisab: „Näiteks on kookospiim hea alternatiiv neile, kes ei talu lehmapiima. Kookosjogurt on omakorda fermenteeritud toit, millest saame seedeelundkonna jaoks kasulikke baktereid ning seega aitab see toetada seedimise tasakaalu. Rääkides kookosest, ei saa välja jätta ka kookosõienektarit, millest valmistatakse kookossuhkrut, mis on kasulikum kui tavaline rafineeritud valge suhkur. Kookossuhkur omakorda sisaldab kiudainet nimega inuliin, tänu millele on selle mõju veresuhkrule aeglasem kui tavalise suhkru puhul.“

Kookos sisaldab immuunsust tugevdavaid rasvhappeid

Kookosele on läbi aegade omistatud supertoidu tiitlit, kuid seda on ka peetud üheks ääretult ebatervislikuks küllastunud rasva allikaks, mis põhjustab südame-veresoonkonnahaigusi. Tõesti – kookos sisaldab küllastunud rasvhappeid, kuid nende tervislikkus või kahjulikkus ei olegi nii must-valge.

Kookosvili sisaldab märkimisväärses koguses rasva, mis enamasti koosneb küllastunud rasvhapetest. Teadupärast peetakse küllastunud rasvhappeid aga just sellisteks rasvadeks, mida tuleb tingimata vältida.

Kookoses sisalduvad rasvad on aga pisut erinevad. Nimelt moodustavad kookose rasvhappelisest profiilist enamiku keskmise ahelapikkusega rasvhapped. Tegemist on küllastunud rasvhapete ühe parima versiooniga, sest kehas muundatakse need väga kasulikuks ühendiks, mida nimetatakse monolauriiniks.

Monolauriin on aktiivne viiruste ja seente vastu võitleja ning antibakteriaalne ühend, mis hävitab mitmesuguseid haigusi põhjustavaid mikroorganisme. Sel põhjusel on aga kookos ning selle rasv hoopis immuunsüsteemi tugevdavad ning nende tarbimine võib toetada organismi vastupanuvõimet nakkuste ja viiruste suhtes.

Kookos on väga toitainerikas vili, milles leiduvad rasvhapped toetavad südame- ja veresoonkonna tööd.

Kookos on väga toitainerikas vili, milles leiduvad rasvhapped toetavad südame- ja veresoonkonna tööd.

Kookoses on aga palju enamat kui vaid rasv. Kookosvili on väga kõrge toitaineväärtusega ning sisaldab rikkalikult kiudaineid, aga ka B-vitamiine (B1, B2, B3, B6), biotiini ning rauda, seleeni, naatriumi, kaltsiumi, magneesiumit ja fosforit. B-grupi vitamiinid on olulised põhitoitainete ainevahetuses ning organismi energiaga varustamisel. Kookoses sisalduvad mineraalained on eriti olulised lihaste ja närvide funktsioneerimiseks ning maatriksis moodustavad need ühe hea treeningust taastumise koosluse.

Kookosõli rasvad on kergesti seeditavad

Kookosõli on laialt levinud toiduaine, mida saadakse kookosviljast. Sõltuvalt valmistamismeetodist jagatakse kookosest toodetud õlid peamiselt kaheks: neitsiõliks (ingl virgin oil) ja rafineeritud õliks (ingl refined oil).

Neitsiõli toodetakse värsketest küpsetest kookostest pressimise meetodil. Sel viisil valmistatud õli ei sisalda keemilisi lahusteid ega lõhna või värvi eemaldavaid aineid. Neitsikookosõlil on kookosviljale omased lõhna- ja maitseomadused ning see sisaldab palju vajalikke bioaktiivseid ühendeid.

Rafineeritud õli saadakse samuti kookose pressimisel, kuid seejärel õli rafineeritakse ja pleegitatakse nii, et see kaotab oma maitse- ja lõhnaomadused, kuid saavutab kõrgema suitsemispunkti. Rafineeritud õli sobib seega erinevalt neitsikookosõlist ka kuumutamiseks kõrgematel temperatuuridel. Samas peab arvestama, et toidule ei jää kookosele omast maitset ega lõhna. Seega kui kasutad kookosõli nahahoolduseks või tervislikel põhjustel, siis veendu, et tegemist on neitsikookosõliga.

Ka kookosõli kasutamine toidu valmistamisel on põhjustanud vastakaid arvamusi. Seda peamiselt selle suurele (ca 90%) küllastunud rasvhapete sisaldusele, mida enamasti peetakse tervisele kahjulikuks ning kolesteroolitaset tõstvaks omaduseks.

Kookosõli sisaldab aga keskmise ahelapikkusega rasvhappeid, mida peetakse tervislikumaks kui pika ahelaga loomseid rasvu. Kookosõli rasvad on kergesti seeditavad ning annavad seedetraktile väiksema koormuse.

Loe lisaks: Seedmine on tervise nurgakivi

Samuti on tõestatud, et kookoses leiduvaid rasvu kasutab keha kiiremini energia saamiseks, selmet neid keharasvana talletada. Toitumisterapeut Jaanika selgitab: „Keskmise ahelapikkusega rasvhapped imenduvad kergesti ja neid eelistatakse energiaallikana, tõstes ainevahetuse aktiivsust ja kiirendades ka muudes rasvades leiduvate rasvhapete põletamist.“

Kuidas ja mille puhul kookosõli kasutada?

Kookosõli kasutamisel eelista neitsikookosõli, kus on säilinud kookose tervislikud ja aromaatsed omadused.

Kookosõli kasutamisel eelista neitsikookosõli, kus on säilinud kookose tervislikud ja aromaatsed omadused.

Nagu mainitud, jaotuvad kookosõlid laias laastus kaheks. Mõlemale õlile on aga sobilik erinev kasutusviis. Rafineeritud õli on töödeldud selliselt, et see sobiks ka kuumutamiseks ning toidu küpsetamiseks. See on lõhnatu ja maitsetu ning sellega võib praadida kas või muna, saamata aru, mis õliga tegemist on. Samuti on see hea alternatiiv lehmapiimavõile, sobides nii veganitele kui ka laktoositalumatutele.

Kui soovid toidule saada kookose maitset, tuleb kasutada neitsikookosõli, või lisada toidule kookospiima või -kreemi. Selle puhul tuleb aga meeles pidada, et toitu ei tohi liiga kõrgel temperatuuril kuumutada ning vältida tuleb suitsu tekkimist pannil. Neitsikookosõli suitsemispunkt on 177 °C, rafineeritud kookosõlil aga lausa 232 °C.

Kookosõli valimisel tuleb lähtuda selle kasutusalast. Kui sa ei kasuta seda toidu küpsetamiseks, siis eelista võimalikult vähe töödeldud õli (ehk vali virgin oil). Väldi õlisid, mille pakendile on kirjutatud „osaliselt hüdrogeenitud“. Hüdrogeenimine on keemiline protsess, mille eesmärk on taimset õli tahkestada, et pikendada selle säilivusaega ja kuumustaluvust. Ära aga ehmu poeriiulil tahket kookosõli nähes! Kookosõli ongi toatemperatuuril tahke, kuid hakkab sulama juba 24 °C kraadi juures.

Loe lisaks: Toiduõli kasutamise ABC

Kas kookosõli aitab kaalu langetada?

Paljud uuringud nii meeste kui ka naiste seas on tõestanud, et kookosõli mitte ainult ei aita vähendada keha rasvasisaldust, vaid kiirendab ka ainevahetust. On leitud, et kookosõlil on tänu lauriinhappe kõrgele sisaldusele lausa oma roll mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel, nagu näiteks kõrgvererõhutõbi või ateroskleroos.

Lauriinhapped ongi need keskmise ahelapikkusega rasvhapped, millest organismis toodetakse monolauriini – ühte võimast looduslikku antimikroobset ainet. Monolauriini peamine toime on immuunsüsteemi ja seeläbi ka üldise heaolu parandamine. Teadusuuringud on tõestanud, et monolauriin on väga efektiivne bakterite, viiruste ja hallitusseente hävitaja. Tegemist on sedavõrd hea ja tugeva toimega, et monolauriini uuritakse ka lausa HIV-i ravimi väljatöötamisel.

Nii nagu on kõige hea ja halvaga, tuleb ka kookosõliga piiri pidada. Tuleb meeles pidada, et peamiselt põhjustab kaalutõusu see, kui inimene tarbib kaloreid rohkem, kui ta kulutab. Kuna rasvad sisaldavad ligi kaks korda rohkem kaloreid sama kaalu kohta kui süsivesikud ja valgud, tuleb just nende tarbimisega olla ettevaatlik. Näiteks üks supilusikatäis kookosõli sisaldab ligikaudu 121 kcal.

Ehkki kookosõli ei pruugi kaalulangust tagada, on see siiski tervislik rasv, mida võib tarbida tasakaalustatud toitumise osana. Tuleb aga arvestada, et nagu kõik rasvad, on ka kookosõli kõrge kalorsusega. Kui eesmärk on kaalu langetada, siis tuleb kookosõli kasutada pigem väikestes kogustes, et anda toitudele põnev maitse ning hoida samal ajal kalorsust ja kasulike rasvhapete tarbimist kontrolli all.

Kookosvesi on ideaalne looduslik spordijook

Kookosvesi on toitainerikas puhas vedelik kookosvilja sisemuses ning see sisaldab rikkalikult vitamiine ja mineraale, aga ka suhkrut. Kookosvee suhkrusisaldus sõltub muidugi kookose küpsusastmest ja sordist, kuid jääb enamasti siiski alla 3 g 100 g kohta. Kuna kookosvee glükoosisisaldus on pisut madalam kui tühja kõhuga inimese veresuhkur, peetakse seda heaks joogiks just diabeetikutele.

Kookosvesi on rikkalikem looduses esinev tsütokiniinide allikas. Tsütokiniinid on bioaktiivsed ühendid, mis aeglustavad vananemisega tekkivaid ilminguid nii taime- kui ka inimese rakus. Need pärsivad ka vere hüübimist, hoides sel viisil ära südameinfarkti ja insuldi.

Tänu heale mineraalisisaldusele on kookosvesi ideaalne jook pärast treeningut. Kookosvesi on looduslik, sisaldab rikkalikult kaaliumi, aga ka naatriumi, kloori ja süsivesikuid. Kirjeldatud koostis on väga sarnane tööstuslikult toodetud energiajookidele, mis sisaldavad elektrolüüte ning suhkruid ja magusaineid.

Kookosvees sisalduvad looduslikud elektrolüüdid toetavad keha veega varustamist nii, et lihased ja närvid toimivad treeningu ajal optimaalselt. Elektrolüüdid on vees lahustunud mineraalained. Kui inimene higistab, kaotab ta seeläbi ka hulga elektrolüüte, näiteks magneesiumi, kaaliumi, naatriumi ja kaltsiumit.

Et kiirelt taastuda või treeninguga jätkata, on hea tarbida neid mineraalaineid just elektrolüütidena vedelikus. Seega proovi järgmine kord pärast treeningut või treeningu vahepeal janu kustutada hoopis värske ja loodusliku kookosveega!

Kookospiim on hea alternatiiv lehmapiimale, aga mitte ainult

Kookospiim on hea lehmapiimaasendaja laktoosi- ja kaseiinitalumatutele.

Kookospiim on hea lehmapiimaasendaja laktoosi- ja kaseiinitalumatutele.

Tihti arvatakse ekslikult, et kookospiim on kookose sees olev vedelik. Nagu eespool kirjeldatud, on sel puhul tegemist hoopis kookosveega, millel on samuti väga head toitainelised omadused. Kookospiim on aga toode, mis on saadud kookosvilja pressimisel.

Kookosvili (kookose koore all olev valge osa) riivitakse ning leotatakse kuumas vees. Kookoskreem kui kookose rasvane osa tõuseb seal pinnale ning see kooritakse ära. Ülejäänud vedelik pressitakse läbi marlitaolise riide ning saadud vedelik ongi kookospiim.

Kookospiim on tänapäeval asendamatu toiduaine ka Aasias ja Kariibi saarte rahvusköögis, kus seda kasutatakse näiteks suppide ja kastmete valmistamisel, aga ka väga paljude magustoitude koostisosana. „Näiteks toitainerikas hommikusöök on kreemine ja šokolaadine kaerahelbepuder rabarberitega, mille koostises on nii kookospiima, kookoshelbeid kui ka kookossuhkrut. Kerge suvine magustoit on aga kookospiima baasil valmistatud marja-tšiiaseemnepuding,“ soovitab Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni juhatuse liige Jaanika Tapver.

Kookospiim on ka hea alternatiiv lehmapiimale – seda saavad tarbida nii kaseiini- kui ka laktoositalumatud, aga ka teised, kellele meeldib mõnusalt kreemjas ja pähkline lisamaitse näiteks kohvil.

Kuna poodides on müügil peamiselt pastöriseeritud kookospiim, siis võib proovida värsket kookospiima ise valmistada. Selleks pane kookoshelbed või -tükid sooja vette ning püreesta kogu mass. Filtreeri suuremad tükid välja ning tarbi nelja päeva jooksul (säilitades seda külmkapis).

Kookos teeb ilusaks ja rahustab ärritunud nahka

Lisaks lõputule nimekirjale kookose tervistavatest omadustest, mida saab kogeda seda süües, on kookos asendamatu ka kosmeetikas ja kehahoolduses. Kookosõli kasutatakse sageli juuksetoodetes, et saada läikivad, niisutatud ja tugevad juuksed.

Nahahoolduses on kookost kasutatud põletuste, verevalumite ja haavade kiireks paranemiseks, aga ka loodusliku nahka niisutava õlina. Kuna kookosel on ka antioksüdatiivsed ja põletikuvastased omadused, kasutatakse selle õli ka lihas- ja liigesevalude leevendamiseks ning akne ja põletike ravimiseks.

Jaanika Tapver täiendab: „Lisaks toiduna tarvitamisele on kookosel ka muid kasusid. Uuringud näitavad, et kookosõli võib parandada kuiva naha niiskusesisaldust ja vähendada ekseemi sümptomeid. Kookosõli võib kaitsta ka juukseid kahjustuste eest. Samuti võib kookosõliga loputada suud, sest see võib aidata hävitada suus olevaid baktereid ja seeläbi vähendab halba hingeõhku.”

Tänu kookosõli suhteliselt väikestele molekulidele on see võimeline kergesti nahka läbima. Seetõttu on kookosõli kosmeetikas asendamatu koostisosa, mille lisamisel tootele muutub see paremini imenduvaks. Nahale kandes ei ummista kookosõli poore, vaid niisutab suurepäraselt kuiva ja sügelevat nahka.

Tänu antibakteriaalsetele ja põletikuvastastele omadustele sobib kookosõli ka põletikulisele ja ärritunud nahale. Kandes õli nahale, loob see seal kaitsva barjääri, lukustab niiskuse ning pakub leevendust.

Toitumisterapeut Jaanika Tapver lisab: „Kookos on suure rasvasisaldusega vili, milles sisalduvatel ainetel on hulk tervislikke omadusi, kuid selle tarbimisega ei tohi liialdada. Kookosele omase maitse ja kasulike toitainete saamiseks on õlide puhul soovitatav kasutada rafineerimata tooteid. Mõõdukas kookostoodete tarbimine võib aidata kaasa nii ainevahetuse kiirenemisele kui ka tervise toetamisele.”

Kommentaarid:

Marelle Linde

Marelle on Tallinna Tehnikaülikooli toidutehnika ja -arenduse magister, kelle kireks on toit ja toitumine olnud juba väikesest lapsest peale. Ka hetkel töötab ta igapäevaselt toidukaubanduses. Koolis olid tema peamisteks uurimisteemadeks seosed toidu ja ajutöö vahel. Kogu oma vaba aja veedab Marelle koos oma koeraga metsas päästretrennides, et vajadusel minna appi eksinud seenelisi ja marjulisi otsima.

You may also like...

Värsked toitumise artiklid e-postile