Brokoli-suvikõrvitsa püreesupp

Püreesupp on kiire ja toitev söök, mis sobib hästi nii lõuna- kui ka õhtusöögiks. Püreesuppe võib valmistada kõikidest köögiviljadest ning neid omavahel kombineerides saab valmistada palju erineva maitse ja värviga suppe. Ühtlasi kulub püreesupi valmistamiseks vähe aega, mistõttu sobib see hästi ka kiireks argipäeva õhtusöögiks.

Brokoli ehk spargelkapsas ehk asparkapsas on suurte roheliste õisikutega kapsaline. Brokolist saab valmistada suppe, salateid, pirukaid, ahju- ja vokiroogasid, samuti saab seda lihtsalt aurutatuna või ahjus küpsetatuna süüa pearoa lisandina. Veel saab seda koos teiste köögiviljadega süüa koos dipikastmega.

Kapsalised (sh brokoli) toetavad organismi puhastusvõimet

Kapsalised võiksid menüüs olla esindatud iga päev. Brokoli, nagu ka teised kapsalised, sisaldab fütotoitaineid glükosionaate. Need fütotoitained annavad brokolile iseloomuliku lõhna ja terava maitse ning tugeva tervistava toime, sealjuures ka vähivastase ja maksa puhastusvõimet toetava mõju.

Nii brokoli kui ka sibul on väga head väävlit sisaldavate aminohapete allikad. Väävel on väga oluline mitmes keha puhastust toetavas protsessis; see toetab ka antikehade moodustamist, kus väävel osaleb kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemisel. Samuti on väävlit vaja pea kõigi organismis leiduvate valkude ja ensüümide toimimiseks ning luudele ja kõhredele.

Brokoli on C-vitamiini rikas ja eriti kasulik beebiootel naistele

Brokoli sisaldab rohkesti ka C-vitamiini. Toitumissoovituste järgi vajab täiskasvanud inimene päevas 100 mg C-vitamiini, 100 g brokolis on seda 120 mg. Sageli peetakse ekslikult parimaks C-vitamiini allikaks sidrunit, kuid 100 g sidrunis on vaid 50 mg C-vitamiini.

Suurem C-vitamiini vajadus võrreldes teistega on rasedatel ja imetavatel emadel, kes vajavad päevas C-vitamiini 10 mg rohkem. C-vitamiin aitab muuta organismi tulnud foolhappe folaatideks, mis on väga olulised loote närvisüsteemi normaalseks arenguks.

Brokoli on ühtlasi ka väga hea folaatide allikas. Soovituslik päevane folaatide tarbimiskogus on 300 μg, 100 g brokolis leidub neid 110 μg. Folaate vajab organism valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks ning närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ja maksa töö tõhustamiseks.

Maitsetaimed annavad toidule meki ning aitavad vähendada soola kogust

Kindlasti ei tasu suppide maitsestamisel ära unustada maitseürte, mis lisavad toidule maitset ning on rikkad mineraalainete poolest. Lisaks saab maitseürtide lisamisega vähendada toidule lisatava soola kogust.

Petersell ja till on rikkad näiteks kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi poolest. 100 g tillis on 340 mg ja petersellis 140 mg kaltsiumit. Päevane soovitatav kogus 800–900 mg. On selge, et 100 g ürte toidule korraga ei lisa, kuid päeva jooksul neid mitmes toidus kasutades annavad maitsetaimed organismile siiski arvestatava osa mineraalainetest. 

Brokoli-suvikõrvitsa püreesupp (4 portsjonit)

• 300 g brokolit
• 2 suurt sibulat
• 300 g suvikõrvitsat
• 2 suurt kartulit
• 50 g punaseid läätsesid
• 600 ml vett
• 100 g sulatatud juustu
• 1 spl oliiviõli
• soola, pipart
• tilli, murulauku, peterselli

Valmistamisaeg 40 min

Juhised:

Valmista ette köögiviljad: koori kartulid ja haki kuubikuteks, puhasta brokoli ning murra õisikuteks, viiluta suvikõrvits. Köögiviljade lõikumiseks sobivad hästi kvaliteetsed Sharpy kokanoad. Lisa kartul, suvikõrvits, brokoli ja läätsed keevasse vette. Haki sibul ja prae oliiviõlis kergelt pruunikaks. Lisa sibul köögiviljadele.

Keeda, kuni köögiviljad on pehmed. Seejärel lisa sulatatud juust, osa hakitud peterselli, tilli ja murulauku ning püreesta, kuni supp on siidiselt kreemine. Maitsesta soola ja pipraga. Puista peale seemneid, näiteks kõrvitsa- ja päevalilleseemneid ning hakitud tilli, rohelist sibulat ja peterselli.