Meie toidulaud sisaldab enamasti liiga palju loomseid toiduained. Ka toitumissoovitused pööravad tähelepanu taimse toidu osakaalu suurendamisele ning loomse vähendamisele. Siinkohal on oluline, et loomseid toiduaineid ei jäetaks lihtsalt menüüst välja, vaid asendataks taimsetega. Kaunviljad...
Peet on vili, mis naljalt ei jäta kedagi külmaks. Kellele peet maitseb, see suudab seda süüa nii keedetult, küpsetatult kui ka toorelt. Kes aga peedi lõhnagi ei talu, sellele on keeruline seda juurvilja isegi...
Tatar sobib hästi nii hommiku-, lõuna kui ka õhtusöögiks, kuna sellest saab valmistada mitmesuguseid roogasid. Tatar sobib lisandina prae kõrvale, pajaroogadesse, supile, salatisse. Tatrajahust saab valmistada nii leiba, pannkooke kui ka küpsiseid. Toortatar sobib...
Üks võimalik viis teravilju tarbida on süüa risotot. Seda toitu on võimalik mitmel moel valmistada. Üks populaarsem variant on seene- ja köögiviljarisoto. Selles artiklis olevas retseptis annavad aga roale põhilise maitse kitsejuust ja peedipüree....
Soojuse ja valguse eest kaitstud kvaliteetne oliiviõli aitab vältida südamehaigusi, kuid õli valel hoiustamisel võivad tekkida ka tervist ohustavad ained. Kvaliteetne oliiviõli ei ole mitte üksnes maitsev, vaid sisaldab ka ohtralt küllastumata rasvhappeid, mis...
Keskmiselt söövad eurooplased, kaasa arvatud soomlased, eestlastest üle kahe korra rohkem kala. Eesti riiklike toitumis- ja liikumissoovituste järgi tuleb kala süüa vähemalt kolm korda nädalas, kuid pigem kipub meie toidulaual kala asemel rohkem looma-...
Püreesupp on kiire ja toitev söök, mis sobib hästi nii lõuna- kui ka õhtusöögiks. Püreesuppe võib valmistada kõikidest köögiviljadest ning neid omavahel kombineerides saab valmistada palju erineva maitse ja värviga suppe. Ühtlasi kulub püreesupi...
Müsli on armastatud hommikusöök nii kiirel argipäevahommikul kui ka puhkepäeval. Müslivalik poeriiulitel on väga mitmekesine: on tervislikumaid, aga ka väga suhkrurikkaid variante. Samas on ise müslit väga lihtne valmistada ning nii saab just endale...
