Piparkoogimaitselised seemne-pähklipallid

Seemne-pähklipallid sobivad nii maius- kui ka vahepalaks. Tegemist on toitva ning kasuliku suupistega, mille valmistamiseks on hulk võimalusi. Magusust saab lisaks datlitele anda ka rosinate ja muude kuivatatud puuviljadega, samuti banaaniga.

Seemne- ja pähklivalik on samuti piiramatu. Oluline on, et saadud segu oleks parajalt kleepuv, et sellest annaks vormida väikeseid pallikesi. Retseptis on kasutatud piparkoogimaitseainet, kuid juurde võib lisada hoopis kakaod, vanilli või muud meelepärast.

Pähklid ja seemned sisaldavad rohkelt valke ja rasvu

Kuna taim saab alguse seemnest, sisaldab seeme kontsentreeritud kujul olulisi toitaineid. Pähklitest ja seemnetest saame nii valke (ka kõiki asendamatuid aminohappeid), rasvu kui ka mineraalaineid ja vitamiine.

Nagu on oluline süüa erinevaid köögivilju, kuna viimased sisaldavad erinevaid vitamiine ja fütotoitaineid, toimib see samamoodi ka pähklite ja seemnete puhul. Erinevad pähklid ja seemned sisaldavad mitmesuguseid rasvhappeid ja mineraale.

Näiteks kanepi-, seesami- ja päevalilleseemnetes on palju magneesiumi (100 g seemneid ületab päevase magneesiumivajaduse). Magneesium on vajalik rasvade, valkude ja süsivesikute normaalseks ainevahetuseks.

Mandlites, sarapuupähklites ning päevalilleseemnetes on palju E-vitamiini. See on vajalik rakkude vananemise pidurdamiseks ning normaalse hemoglobiinitaseme hoidmiseks.

Enamik pähkleid ja seemneid sisaldab palju mangaani ja fosforit. Mangaan on samuti vajalik valkude, süsivesikute, rasvade ja kolesterooli ainevahetuses. 100 g India pähkleid katab päevase mangaani- ja vasevajaduse, poole päevasest B3-vitamiini, magneesiumi-, tsingi-, raua-, fosfori- ja seleenivajadusest.

100 g tšiiaseemneid annab rohkem kui päevase vajaduse jagu fosforit, vaske, mangaani, seleeni, magneesiumit ja B3-vitamiini. Lisaks on tšiiaseemnetes palju veeslahustuvaid kiudaineid, mis aitavad langetada kolesteroolitaset ning toetavad soolestikutööd.

Kõrvitsaseemnete vitamiinide ja mineraalainete sisaldus ei jää alla eespool nimetatuile. Lisaks on kõrvitsaseemneid kasutatud ja kasutatakse ka tänapäeval sooleparasiitide vastu.

Pähklites leiduv arginiin aitab kaasa haavade paranemisele

Pähklites leiduvatest aminohapetest on arginiin selline, mis aitab kaasa haavade paranemisele ning on kasulik südame-veresoonkonnale. Samas tasub pähklite söömisega piiri pidada neil, keda vaevab sageli herpes. Kui herpes hakkab välja lööma, siis tasub pähklite söömisest just arginiini tõttu loobuda.

Seemne-pähklipallid sisaldavad hulga kasulikke rasvhappeid

Päevasest energiast peaks rasvade osakaal moodustama 25–30%, enamiku sellest peaksid moodustama küllastumata rasvhapped. Rasvade allikana tuleks eelistada just pähkleid, seemneid ning rasvast kala, sest sealt saame kõige tervislikumad rasvhapped ning kõige ehedamal kujul.

Rasvade äärmuslik piiramine kaalulangetamise eesmärgil ei ole mõistlik, kuna lisaks energia andmisele on rasvadel oluline roll ajutegevuses ja rasvlahustuvate vitamiinide (K, E, D ja A) omastamisel. Rasvade hulka kuuluvad ka fosfolipiidid, millest koosnevad kõik rakumembraanid. Rakumembraanid eraldavad rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerivad rakkude ainevahetust.

Selles retseptis on kasutatud ka tšiiaseemneid, mis on rikkad just oomega-3-rasvhapete poolest. Organismile on väga oluline oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete tasakaal. Kui see on kehas õige, siis toodab organism põletikuvastaseid ühendeid, kui aga kehas on liialt palju oomega-6-rasvhappeid, siis hakkab keha tootma põletikku soodustavaid ühendeid.

Pähklid sisaldavad enamasti oomega-9-rasvhappeid, mis on kasulikud just südame tervisele. Oomega-9-rasvhapped kuuluvad küllastumata rasvhapete hulka. Pähklite rasvhappeline koostis on veidi erinev. Näiteks India pähklid ja mandlid sisaldavad rohkem oomega-9-rasvhappeid, oomega-3-rasvhappeid leidub rohkem aga näiteks kanepi- ja tšiiaseemnetes.

Loe pikemalt: Head rasvad ja kust neid saada

Regulaarne pähklite ja seemnete söömine pakub tervisele kaitsvat toimet

Lisaks kõigele kasulikule sisaldavad seemned-pähklid ka ohtralt kiudaineid. Kiudained on toiduks organismis elavatele headele bakteritele, samuti aitavad need hoida veresuhkrut tasakaalus ning soodustavad sooletööd. Regulaarne pähklite ja seemnete söömine pakub kaitsvat toimet südame-veresoonkonnahaiguste vastu ning vähendab riski haigestuda 2. tüüpi diabeeti.

Piparkoogimaitselised seemne-pähklipallid (18 palli)

• 12 datlit
• 100 ml vett
• 100 g India pähkleid
• 50 g tšiiaseemneid
• 50 g kõrvitsaseemneid
• 50 g päevalilleseemneid
• 1 tl piparkoogimaitseainet
• kookoshelbeid

Valmistamisaeg: 25 minutit

Juhised:

Pane datlid paariks tunniks vette likku. Vala kõik koostisosad kaussi, lisa ka leotatud datlid koos leotusveega. Püreesta saumikseriga seni, kui segusse on jäänud veel mõned väiksed tükid. Veereta käte vahel väikesed pallid, seejärel veereta neid kookoshelvestes ning pane 1–2 tunniks külmkappi.