Risoto kitsejuustu ja peedipüreega

Üks võimalik viis teravilju tarbida on süüa risotot. Seda toitu on võimalik mitmel moel valmistada. Üks populaarsem variant on seene- ja köögiviljarisoto. Selles artiklis olevas retseptis annavad aga roale põhilise maitse kitsejuust ja peedipüree.

Süsivesikute saamiseks on teraviljad toidulaual tähtsal kohal. Süsivesikutest saab keha üle poole energiavajadusest. Tähtis on siinkohal märkida, et eelistada tuleb täisteravilju, mida ei ole rafineeritud. Neis on suurem kogus mineraale ja kiudaineid.

Kiudained aitavad süsivesikutest saadavat energiat mõõdukalt kehale ette anda. See aitab vältida ülekaalu, mida seostatakse kiirete ehk kiudainevaeste süsivesikutega, mida saab näiteks suhkrurikastest magustoitudest.

Võrreldes lehmapiimajuustuga on kitsejuustu kergem seedida

Kuigi kitsejuust sisaldab palju küllastunud rasva, siis on selle rasva koostis lehmapiimal põhinevast juustust erinev ja kehale kergemini seeditav. See sarnaneb kookosrasvas olevatele tervislikele küllastunud rasvhapetele ja annab kitsejuustule ka mõru maitse.

Kitsejuust on hea valguallikas. See sisaldab peamiselt piimavalku kaseiini, mida tihti seostatakse inimesele kahjuliku ainena. Kui lehmapiim sisaldab 1A-tüüpi kaseiini, siis kitsepiimal põhinevad toidud sisaldavad 2A-tüüpi kaseiini, mis on kehale paremini omastatav. Kuna kitsepiima peetakse kõige sarnasemaks rinnapiimale, siis Euroopa Liidu toiduohutuse järelevalve amet kiitis selle heaks alternatiivina rinnapiimale.

Kitsepiima ja -juustu soovitatakse neile, kellel on piimaallergia. Kuna kitsepiimas on vähem laktoosi, siis on laktoositundlikel inimestel seda kergem seedida.

Vähenda haigusteriski antioksüdantidest pakatava peediga

Antioksüdantide roll on hoida kontrolli all põletikulisi protsesse, mis on aluseks mitmesuguste haiguste tekkeks. Antioksüdante sisaldavad eelkõige köögi- ja puuviljade taimepigmendid. Seetõttu on väga oluline süüa köögi- ja puuvilju, nende vähene tarbimine viib suurema haigusteriskini.

Peet sisaldab võimsat antioksüdanti betatsüaniini, mis annab viljale omase värvuse. Uuringud on tuvastanud, et see aitab ennetada vähirakkude ja haiguste teket. Samuti sisaldab peet luteiini ja zeaksantiini, mis soodustavad silmanägemist ja aitavad vältida nägemisega seotud haigusi.

Peedis olevad antioksüdandid soodustavad ka ajutegevust ja mälu. Samuti sisaldab peet nitraate, mis parandavad aju verevarustust ja aitavad seeläbi ennetada vanusega seotud kognitiivsete võimete vähenemist.

Selles retseptis on kasutatud Aura Vege peedipüreesuppi, mis ei sisalda lisa- ega säilitusaineid ning mida on väga mugav kasutada.

Risoto kitsejuustu ja peedipüreega

• 250 g risotoriisi
• 30 g sibulat ehk pool väikest sibulat, väikesteks kuubikuteks hakitud
• 1 hakitud küüslauguküüs
• 2 spl toiduõli
• mõni vars värsket tüümiani
• 100 ml valget veini
• 1 l köögiviljapuljongit
• 300 ml Aura Vege peedipüreesuppi
• 45 g riivitud parmesani
• 20 g võid
• 100 g kitse- või fetajuustu
• mõni peedileht kaunistamiseks

Juhised:

Prae sibul ja küüslauk õlis klaasjaks ning lisa tüümian. Seejärel vala juurde risotoriis ja veidi aja pärast valge vein. Oota, kuni vein on aurustunud ja siis hakka vähehaaval lisama kuuma puljongit. Oota iga korra järel, kuni puljong on aurustunud.

Kui riis on pehme, siis vala selle hulka Aura Vege peedipüreesupp ja sega korralikult. Seejärel lisa riivitud parmesan ja kõige lõpuks või. Pärast või lisamist ei tohi enam risotot keema ajada. Nii jääb roog kreemjas ja võirasv ei uju pinnale. Serveerimisel lisa toidule kitsejuustu ja mõni peedileht.

*Tekst ja retsept on valminud AS A. Le Coqi tellimusel. Retsepti on koostanud Ööbiku Gastronoomiatalu peakokk Ants Uustalu.