Jõhvikas on tugev looduslik põletikuravim

Jõhvikas sisaldab marjadest kõige rohkem mikrotoitaineid.

Jõhvikas ehk rahvakeeli kuremari on marjadest vaieldamatult kõige kasulikum. Kindlasti tasub seda rappa otsima minna ning talveks koju varuda. See väike punane mari aitab võidelda nakkushaiguste, südame-veresoonkonnahaiguste ja isegi vähiga. Aga nende imeliste omadustega jõhvika kasulikkus veel ei piirdu!

Tasub teada, et jõhvikates on marjadest enim mikrotoitaineid kalori kohta (ANDI skoor). Seevastu kaloreid on kuremarjas vähe – 100 grammi annab 46 kcal. Vahel peetakse jõhvikaid hapudeks ja ebameeldivateks, kuid süüakse lootuses peletada vitamiinipuudust.

Arvatakse, et hapus marjas on rohkesti C-vitamiini. Jõhvikates on hulk vitamiine, näiteks K-vitamiini, mis aitab säilitada luukoe loomulikku tihedust ja tugevust, kuid C-vitamiini ei sisalda mari eriti palju.

Jõhvikas sisaldab olulisi happeid ja on kõrge rauasisaldusega

Hapu maitse ei ole alati tingitud vitamiinisisaldusest. Hapusust annavad ka mitmesugused happed. Kuremarjades on küllaltki palju sidrunhapet, aga ka oblik-, ellaag- ja bensoehapet. Viimane on eriti tugeva antibakteriaalse toimega, mis aitab marjal hästi säilida. Jõhvikas leiduv bensoehape aitab ka lahtistada röga ja leevendada angiini.

Oluline on teha vahet looduslikul ja sünteetiliselt toodetaval bensoehappel. Viimane on tuntud kui lisaaine E210, mille toime on looduslikuga võrreldes nõrgem ja põhjustab paljudele terviseprobleeme.

Mineraalainetest sisaldab jõhvikas olulisel määral kaaliumit, fosforit, magneesiumit ja kaltsiumit, kuid jõhvika teeb eriti väärtuslikuks selle kõrge raua- ja joodisisaldus. Rauavaeguse korral ning rasedatel, kelle rauatase vajab turgutamist, tasub kaaluda jõhvikate lisamist igapäevamenüüsse.

Tõsi, aneemia korral tuleb lisaks jõhvikatele ka mujalt abi otsida. Oluline on siinkohal jälgida, et süües jõhvikaid raua saamise eesmärgil, pole samal ajal soovitatav tarbida piimatooteid, kohvi ning teed, mis ei lase raual verre imenduda. Ka teraviljad võivad raua imendumist pidurdada.

Jõhvikas kui looduslik antibiootikum – seljata põiepõletik ja nakkushaigused

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcoxi sõnul tuntakse jõhvikat kõige enam kui kuseteede infektsioonide ehk maakeeli põiepõletike ennetajana ja ravijana. „Uuringus, kus võrreldi jõhvikamahla, -kapslite või -tablettide mõju platseeboga, vähendasid jõhvikatooted 12-kuulise testperioodi jooksul kuseteede põletike esinemist 35%. Naiste seas, kellel esines kuseteede infektsioone tihti, vähendasid jõhvikatooted infektsioonide esinemist koguni kuni 39%,” tõi Siim-Wilcox statistilise näite.

Kuidas see toimib? Tänu suurele antioksüdantide sisaldusele on jõhvikas justkui looduslik antibiootikum. Selle asemel, et baktereid hävitada, nagu tehislikud antibiootikumid, takistavad jõhvika kasulikud ühendid bakteritel kinnituda kudede ja elundite (põis, magu, hambad, igemed) limaskestadele ehk uhuvad kahjulikud bakterid kehast välja, jättes alles kasulikud.

Jõhvikas on tugeva antibiootilise ja põletikuvastase toimega tänu hapete ja antioksüdantide rohkusele.

Tänu sellele säilib soolte mikrofloora, mis hoiab inimese immuunsust ehk vastupanuvõimet haigustele. Pidev kuremarjade söömine aitab seega ära hoida nakkushaigusi. Jõhvikas võib toimida ka niisugustele bakteritüvedele, mis ei allu traditsioonilisele antibiootikumiravile.

Just nendel põhjustel võitleb jõhvikas edukalt põiepõletiku, aga ka nakkushaigustega, vähendades külmetuse ja gripi sümptomeid. Kuremarjad on kasutusel ka kopsutuberkuloosi, angiini ja bronhiidi ravis. 

Jõhvikas vähendab vähirakkude teket

„Jõhvika põletikuvastaseid toimeaineid seostatakse samuti väiksema vähiriskiga, parema ajutegevusega ja madalama kolesteroolitasemega,” tutvustab Kerttu Siim-Wilcox supermarja lähemalt. „Teadlased on leidnud, et jõhvikaekstrakt võib vähendada teatud tüüpi vähirakkude teket ja paljunemist (nende seas rinna-, käärsoole-, kopsu- ja eesnäärmevähi).”

Nimelt sisaldab jõhvikas ellaaghapet, millel on tõhus põletikuvastane toime, mis aeglustab kasvajate arenemist. Uuringud näitavad, et ellaaghape suudab hävitada vähirakke ja soodustab vähktõve tekitatud ainete organismist väljumist. Seda leidub teisteski marjades, nagu maasikad või vaarikad, aga ka granaatõunas, Kreeka ja pekanipähklites.

Kolesterool ja südamehaigused ühe hoobiga

Jõhvikad aitavad langetada üldkolesterooli ja LDL- ehk halva kolesterooli taset, tõstavad HDL- ehk hea kolesterooli taset ning tänu suurele kiudainesisaldusele ennetavad ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumist – need kõik on südamehaiguste ennetamisel olulised tegurid.

Südame-veresoonkonnahaigustega suudab jõhvikas võidelda marjas sisalduvate antioksüdantide ja põletikuvastaste fütotoitainete koosmõjul. Jõhvikaid seostatakse mitme südamehaiguste riski vähendava näitajaga, nagu alanenud vererõhk ja madalam kolesteroolitase. See on oluline, sest kõrge vererõhk on Eestis väga sageli esinev haigus, mida põhjustavad nii geneetiline eelsoodumus kui ka ebatervislik eluviis.

Keskmiselt põeb kõrget vererõhku umbes 30% täiskasvanutest, kellel on selle tõttu palju suurem südame-veresoonkonnahaiguste risk, sh insuldi, infarkti jt. Jõhvikas koostöös tervislike eluviisidega aitab vererõhku langetada.

Toetab seedesüsteemi

Jõhvikatel on kõhulahtisuse vastane ning organismi toetav ja puhastav toime. See tähendab, et jõhvikas aitab kehal toksiine eemaldada, leevendada veepeetust ja puhitusi. Vähendades halbu baktereid ja aidates kaasa heade bakterite kasvule, jõhvikas ainult ei leevenda kõhukinnisust, -lahtisust ning kõrge maohappe taset, vaid ka aitab kaasa toitainete imendumisele.

Kuremarjades leiduvad kiudained (tselluloos ja pektiin) kiirendavad seedimist. Need toidavad soolestikus elavaid häid baktereid ning tasakaalustavad süsivesikute ja rasvade imendumist peensooles. Seega aitab see väike punane mari ka kaalu langetada, samal ajal tervist hoides ja turgutades. Tuleb aga arvestada, et kiudained on ainult tervetes marjades, mahlas neid enam ei ole.

Jõhvikas mõjub positiivselt ka pärmseene vohamise korral, sest marjad on väga madala suhkrusisaldusega. „Pärmseene paneb vohama liigne suhkur, seega näiteks banaani söömine ravi jooksul pole hea mõte, aga kuremarjal on antiseptilised ja seenevastased omadused ning need sisaldavad palju antioksüdante, mis kõik on sel juhul abiks,” kommenteeris Siim-Wilcox. „Kuid eelistada tuleb tooreid marju, sest kuivatatud jõhvikatele lisatakse suhkrut, mis pärmseene ravis nullivad kasuliku toime,” lisas ta.

Jõhvikad hapukapsaga toetavad seedimist kiudainete, probiootikumide ja antioksüdantidega.

Kindlasti on hea teada, et jõhvikad ergutavad maomahla ja kõhunäärme nõre eritust, olles seetõttu head mao alahappesuse ning kõhunäärmepõletiku (pankreatiidi) esimese staadiumi korral.

Kõhunääre ehk pankreas on organ, mille nõre aitab toitu seedida ning organismile vastuvõetavamaks teha. Selle organi töö häirumine võib endaga kaasa tuua palju ebamugavusi ja isegi diabeedi. Seedimist kiirendav kuremari aitab pankreast töös hoida. Jõhvikatega ei tasu liialdada vaid maksahädade ja mao ülihappelisuse korral, sest sel juhul on kuremari liiga hapu.

Jõhvikatest saab abi neerukivide puhul

Jõhvika mõju neerukivide ennetamisel ja ravis on toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcoxi hinnangul hästi selgitatud teoses „Encyclopedia of Natural Medicine“ (autorid Michael T. Murray ja Joseph Pizzorno). Teatmikus kajastatud uuringust selgub, et jõhvikamahl vähendas uriini PH-d ja tegi selle happelisemaks, suurendades oksaalhappe eritust ja kusihappe kontsentratsiooni. Seega aitavad jõhvikas sisalduvad happed jääkaineid väljutada ning need ei kuhju kehas ega moodusta neerukive.

Teine uuring näitas, et jõhvikamahl vähendas kaltsiumi hulka uriinis 50% võrra. Eriti oluline on see info neile, kellel esinevad neerukivid korduvalt, sest just kaltsiumi kõrge tase uriinis tõstab kivide tekke riski.

Jõhvikas kosmeetikas

Jõhvikat saab kasutada näomaskina naha puhastamiseks ja akne leevendamiseks.

Jõhvikas leiduvad antioksüdandid (peamiselt resveratrool) koos antiseptiliste omaduste ja mõningase C-vitamiini sisaldusega teevad jõhvika efektiivseks akne vastu. Jõhvikas leiduvad happed panevad aga naha särama ja aitavad rasusel ning ummistunud nahal pooridest vabaneda.

Kuremarjadest võib näiteks akne raviks teha ise pleegitava toitemaski (vt retsepti järgmises lõigus), kuid pärast tuleb nahk katta toitekreemiga. Kui tunned, et poorid on ummistumas, kanna nendesse kohtadesse näol jõhvikamahla (või kasuta aknevastase maski retsepti) ning kuremarjas leiduvad happed aitavad poore taas avada, muutes näonaha siledaks.

Jõhvika-mee näomask akne raviks:

1. Sega jõhvikamahl (eelista värskelt pressitud mahla või võimalikult vähese suhkruga täismahla) riivitud apelsinikoorega ja lisa veidi mett.
2. Määri segu ühtlaselt näonahale ja jäta sinna 30–40 minutiks, kuni see on kuivanud.
3. Seejärel pese nägu toasooja kraaniveega.
4. Korda protseduuri kaks korda nädalas 2–3 nädala jooksul ja näed, kuidas näonahk muutub ühtlasemaks, tervemaks ning särvamaks.

Juustelegi on jõhvikad kasulikud, sest vereringet parandav kuremari ergutab ka juuksekasvu, aitab kõõmast vabaneda, vähendab ärritust peanahal ja lisab juustele läiget. Kõõma tõrjuvad marja antiseptilised ja seenevastased omadused, mis ei lase sellel ebameeldival murel korduda ja C-vitamiin paneb juuksekarva taas särama.

Kuidas kõõma jõhvika toel eemale peletada? Kanna jõhvikamahl (eelista suhkruta toormahla) otse peanahale ja jäta see 30 minutiks pähe. Seejärel loputa juukseid tavalise kraaniveega. Võid lisada ka mandliõli, et täiustada jõhvikamahla toimet. Jõhvikate regulaarne kasutamine juukse- ja näohoolduses toob imelisi tulemusi!

Kuidas jõhvikaid hankida ja kuidas neid säilitada?

Septembris valmivaid jõhvikaid saab korjata rabast aasta ringi. Sügisel marjad küll küpsevad, aga kõik, mis marjulistest ja metsloomadest alles jääb, elab lumikatte all talve üle. Vanarahva tarkus ütleb, et pärast esimest öökülma on jõhvikate korjamiseks kõige õigem aeg, sest siis on neis kõige rohkem kasulikke aineid. Mida tumedamat värvi on mari, seda kasulikum see on. Kevadel on marjad oluliselt magusamad ja väga tumedad, aga neid leidub vähem ning need ei säili hästi.

Sügisel korjatud jõhvikaid on hea säilitada vees. Selleks tuleb valada puhastatud marjadele peale külm keedetud vesi. Nii säilivadki marjad jahedas ruumis kevadeni ja lähevad järjest magusamaks. Kui jõhvikad varutud, on külmarohi talvel omast käest võtta.

Kuna jõhvikas säilib hästi ületalve, siis saab seda kasutada pika aja jooksul jookides ja toitudes või pista niisama suhu. Sügavkülmutamine ei vähenda jõhvikate toiteväärtust. Külmutatud marju võib panna ilma eelneva sulatuseta näiteks keevasse vette või koogitaignasse, kuigi tasub teada, et kuumutamine vähendab antioksüdantide sisaldust.

Jõhvikamarjadest saab karastava joogi, mis on muuseas ka vererõhku alandava toimega ja mõjub eriti turgutavalt palavikust kurnatud haigele. Poest ostetud jõhvikamahla tarbides tuleb meeles pidada, et see sisaldab lisaks kasulikule ka hulganisti suhkrut, mis võib kasutegureid vähendada ning samuti puuduvad mahlas jõhvika kiudained. Märksa tervislikum on peita tooreid marju tasakaaluks magusa smuuti sisse või teha endale üks värskendav jõhvikavesi.

Maitseainena kapsaste hapendamisel ja hapu noodina porgandi- või lehtsalatis on jõhvikas tänuväärt tegelane. Rusikareegel: peotäis mahedalt kasvatatud marju iga päev hoiab tervise korras ja kaitseb organismi paljude haiguste eest. Kui ise metsa ei satu, siis on hea alternatiiv kasutada jõhvikaekstrakti, mis parandab samamoodi immuunfunktsiooni ja omab teisigi superkangelase häid omadusi. Jõhvikavaru peaks mingil kujul alati kodus olemas olema.