google.com, pub-6282630743791891, DIRECT, f08c47fec0942fa0

Forellifilee köögiviljade ja kõrvitsapüreega

forellifilee köögiviljadegaKeskmiselt söövad eurooplased, kaasa arvatud soomlased, eestlastest üle kahe korra rohkem kala. Eesti riiklike toitumis- ja liikumissoovituste järgi tuleb kala süüa vähemalt kolm korda nädalas, kuid pigem kipub meie toidulaual kala asemel rohkem looma- või linnuliha olema.

Kala on hea valkude ja aminohapete allikas, mis katab kogu asendamatute aminohapete vajaduse. Aminohappeid on vaja lihaste ja organite arenguks ning funktsioneerimiseks. Samuti on kala madala kalorsusega ehk puudub ülesöömise risk.

Forell soodustab ajutööd ning tugevdab luid ja hambaid

Kalavalik on lai ja toidulaua mitmekesisemaks muutmiseks sobivad nii väherasvased kalad, nagu koha ja haug, kui ka rasvased kalad, nagu lõhe ja forell. Rasvased kalad on rikkad oomega-3-rasvhapete poolest.

Kuna oomega-3-rasvhappeid ei ole eriti paljudes toiduainetes, siis on selle aine puudus levinud. Tihti soovitatakse seda võtta toidule lisaks kalamaksaõlina, mis on samuti saadud rasvasest kalast, nagu forell või lõhe.

Forelli süües saab arvestatava koguse oomega-3-rasvhappeid, mis soodustavad aju- ja südametööd. Uuringud on näidanud, et need aitavad vähendada depressiooni ja muid ärevushäireid. Samuti on oomega-3-rasvhapped vajalikud aju arenguks ja eriti tähtsad kasvueas laste jaoks.

Lisaks saame forellist D-vitamiini. Enamik D-vitamiinist imendub läbi naha kokkupuutel päikesega. Kuna talvel on Eestis päikest vähe ja see on nõrk, siis tasub süüa D-vitamiini rikkaid toite. D-vitamiin aitab kehal kaltsiumi omastada. Kuna luud ja hambad koosnevad 99% kaltsiumist, siis on D-vitamiinil luude ja hammaste tervisel väga tähtis roll.

Kala eelis on vähene küllastunud rasvade hulk, mis tihti kaasneb teiste valgurikaste toitudega, nagu loomalihatooted või juust. Tänu sellele on kergem kala seedida ja sellega ei teki pärast söömist väsimustunnet, nagu lihatoitude puhul tihti juhtub.

Köögiviljad lisavad toidule vitamiine

Allpool oleva retsepti hulka on köögiviljadest lisatud brokolit, paprikat, suvikõrvitsat ja kõrvitsapüreed. Brokoli ja paprika on tuntud C-vitamiini rohkuse poolest. See teeb roast hea immuunsüsteemi tugevdaja ja viirushaiguste ennetaja ning ravija.

Kõrvitsas on rohkelt kaaliumi, mis aitab kehas veetaset kontrollida ja südametööd soodustada. Kõrvitsale annavad oranži värvi beetakaroteenid, mis koos teiste kõrvitsas olevate antioksüdantidega aitavad ennetada erinevaid vähivorme.

Kalaroogade tegemine võib tunduda keeruline, kuid kalafileest on võimalik valmistada mitmesuguseid toite vaid paarikümne minutiga. Selles retseptis on kasutatud Aura Vege kõrvitsapüreesuppi, mis ei sisalda lisa- ega säilitusaineid ning mida on väga mugav kasutada.

Forellifilee kõrvitsapüree ja köögiviljadega

  • forellifilee köögiviljadega200 g forellifilee, lõigatud suuremateks kuubikuteks
  • 500 g Aura Vege kõrvitsapüreesuppi
  • 100 g brokolit
  • 50 g suvikõrvitsat
  • 50 g punast paprikat
  • 1 sidrun
  • pool väikest punast tšillit, hakitud
  • suhkrut, soola
 Juhised:

Keeda köögiviljad poolpehmeks ning jahuta külmas vees, et need üle ei küpseks ja värvi hoiaksid. Kuumuta Aura Vege kõrvitsapüreesuppi ning lisa sellele köögiviljad, tšilli ja forell. Maitsesta ja pigista juurde sidrunimahla. Maitse peab olema terav, kergelt hapukas ja täidlane.

*Tekst ja retsept on valminud AS A. Le Coqi tellimusel. Retsepti on koostanud Ööbiku Gastronoomiatalu peakokk Ants Uustalu.

Kommentaarid:

TervislikToitumine.ee toimetus

TervislikToitumine.ee tekstid valmivad vabakutseliste ajakirjanike sulest professionaalsete toitumisnõustajate sisendi abil. Tekstid on üle vaadatud Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse poolt ning kooskõlas Eesti riiklikke toitumis- ja liikumissoovitustega.

Loe lisaks...

rolex replicas for sale