Kanaliha on maitsev ning kasulik valguallikas

Kanafilee sisaldab võrreldes kanakoibadega vähem rasva.

Kanaliha kasutamiseks erinevates roogades on loendamatult võimalusi. Kanaliha on maitsev ja madala kalorsusega, sisaldades samas palju valku ning teisi organismile vajalikke aineid.

Kana on tänapäeval maailmas kõige laiemat kulinaarset kasutust leidev kodulind. Tema eellane on aga metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana. Bankiva kana kodustati Kagu-Aasias sportlikel eesmärkidel kukevõitluste jaoks – lind muneb vaid 5–8 muna aastas. Kagu-Aasiast levis bankiva kana lääne poole – Vana-Roomas oli kanaliha söömine juba üldtuntud.

See, et kanaliha on suurepärane valkude allikas, ei tähenda, et kanaliha söömine sobiks ainult sportlastele ja füüsiliselt keskmisest aktiivsematele inimestele. Valgud on meie kõigi organismi üheks kõige olulisemaks „ehitusmaterjaliks” – need hoolitsevad lihaskasvu ning ainevahetuse eest. Valgud osalevad aktiivselt ka antikehade tootmises, tagades tugeva ning toimiva immuunsüsteemi ning on osalised paljude erinevate ühendite, näiteks hapniku transpordis.

Kanaliha sobib tervislikult toituja menüüsse

Toitumisnõustaja Siiri Krümann ütleb, et kanaliha söömise peamine mõte on eelkõige valkude saamine, kuigi lisaks sellele on lihas ka vitamiine ja mineraale. Näiteks sisaldab kanaliha B_3- ja  B_6-vitamiine, kroomi, seleeni ja fosforit, mis on olulised luude ja lihaste toimimiseks ja närvisüsteemi tõrgeteta tööks. Kana poolkoibades leidub ka D- ja E-vitamiine ning tsinki. D-vitamiin on teada-tuntud luude arengu toetaja ning see on vajalik ka kaltsiumi ja fosfori paremaks omastamiseks.

Kanaliha pakub mitmeid küpsetusvõimalusi ja sisaldab valke, mitmeid vitamiine ning mineraalaineid.

Kui mõelda erinevate lihatoodete valimisele oma toidulauale, siis toob Siiri Krümann välja, et kanalihal on sea- ja veiseliha ees palju eeliseid. Neist peamine on asjaolu, et kanaliha pole nii energiarikas kui sealiha, samas kui valgusisaldus on selles isegi veidi suurem. Sajas grammis küpsetatud sealihas on Siiri Krümanni sõnul üle kahe korra rohkem energiat kui kanafilees (sealihas 306 kcal, kanafilees vaid 138 kcal).

Kui kanaliha sisaldab keskmiselt kolmandiku ulatuses valku, siis sealiha puhul moodustab keskmine valgusisaldus lihas veerandi. Rasvasisalduse vahe aga on lausa kümnekordne (sajas grammis kanafilees on rasva vaid 2,13 grammi).

Kanaliha on kasulik veresuhkru ja kolesterooli tasemele

Nagu öeldud, sisaldab kanaliha erinevaid vitamiine ja mineraale, mis kõik meie keha heaks marjaks ära kuluvad. Näiteks optimaalse veresuhkru ja kolesterooli taseme eest aitab hoolitseda kanas sisalduv kroom. Kroom on mineraalaine, mis osaleb veresuhkru reguleerimise protsessis, mõjutades süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetust. Veresuhkruks nimetatakse inimese veres sisalduvat glükoosi, mis tekib pärast söömist süsivesikute lagundamisel.

Liiga kõrge veresuhkru tase toob tihti kaasa lisakilod ja mõjutab ka südame-veresoonkonda. Selleks, et veresuhkru tase normi piires hoida, ongi vaja kroomi. Lisaks soodustab kroom normaalse ainevahetuse toimimist. Kui veresuhkru ja kolesterooli tase tõusevad, viitab see tihti kroomi puudusele, sest kui kroomi on vähe, jääb nõrgaks ka insuliini toime, mis tähendab omakorda kõrgemat veresuhkru taset, kuna glükoos jääb verre.

Kanaliha söömine aitab vähendada ka kurba statistikat: nimelt on eestimaalaste peamine surma põhjus südame- ja veresoonkonnahaigused. Nende ennetamiseks leidub kanalihas mitmeid kasulikke vitamiine ja mineraalaineid, näiteks kaalium, B₆-vitamiin ja B₃-vitamiin. Näiteks B₆-vitamiini järele tekib keskmisest suurem vajadus neil, kel suureneb tarbitud valgukogus – näiteks sportlastel. B₃-vitamiin aga aitab vältida kolesteroolitaseme tõusu.

Immuunsüsteem kana süües tugevaks

Kanalihast saab valmistada tervisliku ja maitsva supi, mis soodustab liiigeste tööd.

Kanaliha söömine tugevdab ka immuunsust, sest see sisaldab seleeni ning rauda, mis on mõlemad olulised meie immuunsüsteemi töös.

Seleen on mikroelement, mis kaitseb meie rakke vabade radikaalide kahjustuste eest, aidates nii vähendada ka vähki haigestumise riski. Vabad radikaalid on aktiivsed molekulid, mis võivad tekkida kehas nii loomuliku elutegevuse käigus kui ka väliskeskkonna tegurite mõjul. Viimastest võib nimetada õhusaastet või toidus leiduvaid tervisele ohtlikke kemikaale – näiteks puu- ja köögiviljades võib olla putuka- ja umbrohumürkide jääke.

Väikeses koguses on vabad radikaalid meie organismi tööks hädavajalikud, ent kui kehas tekib neid üleliia palju (põhjuseks võib olla nii väliskeskkond kui ka antioksüdantide vähesus toidus), kurnab see organismi ja põhjustab krooniliste terviseprobleemide teket.

Vabade radikaalide rohkus ei nõrgenda mitte ainult meie immuunsüsteemi, vaid põhjustab ka enneaegset vananemist. Seega aitab kanas sisalduv seleen pidurdada enneaegset vananemisprotsessi, parandades ühtlasi juuste, küünte ja naha olukorda.

Kanalihast saab pikaks ajaks täiskõhutunde

Kuna kanaliha on vähese rasvasisaldusega, aitab see kontrollida ka päevast kalorite hulka. Lisaks on vähese rasvasisaldusega täisväärtuslikud valgud toidulaual head, kuna tagavad pikemaks ajaks täiskõhutunde.

„Kelle jaoks on oluline toidu madal kalorsus, sel tasub teada, et kõige vähem rasva sisaldab kanarind, mida kutsutakse ka kanafileeks,“ lisas Siiri Krümann. Rasvarikkam on tema sõnul tumedam kanaliha – seljaosa, jalad ja tiivad. Kanaliha koos nahaga süües saab aga topeltkoguse rasva. „Sealhulgas ka küllastunud rasva ja rohkelt kolesterooli, nii et kanaliha võiks süüa pigem ilma nahata,“ soovitas Krümann.

Kui palju kanaliha võiks süüa?

Tervise Arengu Instituudi koostatud toitumissoovitustest saame teada, et toidugrupist kala-linnuliha-liha-muna võiks eelistada kala, linnuliha ja taist liha. Alati tekib ka küsimus, kui palju mida süüa? Tervise Arengu Instituut kasutab oma toidusoovitustes portsjoni mõistet. Portsjon on kindel toiduaine kogus, mille keskmine mass või maht sõltub eeskätt toidu energia- ja rasvasisaldusest.

Näiteks 2000 kcal energiavajaduse korral (see on naiste keskmine päevane energiavajadus) võiks päevane portsjonite arv kala-linnuliha-liha-muna toidugrupis jääda kolme-nelja piiresse. Selle toidugrupi sees on eraldi soovitus linnulihale, mida võiks olla keskmiselt üks-kaks portsjonit – ühe portsjoni suurus on 60 grammi kuumtöödeldud kanafileed või 25 grammi nahaga kanaliha.

Kana valmistamise mitmekesised võimalused

Kana võiks valmistada ahjus, mitte praepannil – siis on väiksem võimalus, et roog kõrbema läheb.

Imeravimina tuntud kanasupp ei sobi mitte ainult külmetuse ja halva enesetunde raviks, vaid on isuäratav toit, mis on kerge ja tervisele kasulik. Supiteoks tasub puljong kindlasti ise valmis keeta – selleks sobivad kana puhul näiteks tiivad või poolkoivad. Keetmisel kehtib põhimõte, et mida kauem leent keeta, seda rohkem on tulemus maitsetest ja kasulikest ainetest pungil – keedes eraldub puljongisse želatiin, kondroitiin ja glükoosamiin, mis kõik toetavad meie liigeste tööd ja aitavad külmetusega võidelda.

Lisaks supi keetmisele saab kanaliha loomulikult ahjus küpsetada ja grillida ning kasutada värskes salatis valgurikka lisandina. Aasiapäraste toitude eelistajad saavad kanast teha maitsvaid vokiroogasid. Lisaks on müügil ka kanahakkliha, millest saab küpsetada kanapalle ja kotlette, samuti võib hakklihast teha kastmeid ja kasutada seda pasta lisandina. Ning loomulikult sobivad kanalõigud võileiva katteks.

Kana – nagu ka muu liha – valmistamisel on Siiri Krümanni sõnul oluline, et liha ei kõrbeks, sest siis võivad tekkida tervisele ohtlikud kantserogeensed ja mutageensed ühendid: polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) ning heterotsüklilised amiinid (HCA). „Pigem tasub praadimisele eelistada aurutamist ja ahjus küpsetamist,“ soovitas Krümann, et praadida võiks igasugust toitu üldse nii harva kui võimalik. Väga hea mahlase ja tervisliku kana saab siis, kui valmistada seda ahjupotis koos erinevate köögiviljadega.

Millist kana osta?

Võimaluse korral ostke värske ja külmutamata liha. Tervet kana ostes valige ilusa kujuga ümar, terve naha ja ühtlase värviga lind. Mida vanema linnuga on tegu, seda rohkem võib naha alla olla kogunenud rasva, ent seda on võimalik reeglina väljalõikamise teel eemaldada.

Nooremad linnud sobivad kiiresti küpsetamiseks, samuti grillimiseks. Vanemad linnud vajavad pikemaajalist keetmist või hautamist, mille käigus liha pehmeneb, muutub mahlasemaks ning saab lisamaitset ka luudest. Noore ja vana kana vahel vahe tegemiseks on lihtne viis: noore kana rinnakuluu on otsale vajutades pehme ning painduv. Vanemal linnul on see kont muutunud tugevaks ning seetõttu katsudes jäik.