Halloumi on Küproselt pärit juust. See on poolkõva, küpsetamata, soolatud juust, mida saab valmistada lehma-, lamba- või kitsepiimast ja millel on üsna soolane maitse. Juustu kõrvale sobivad värsked salatid, röstitud saiaviilud, samuti sobib see hästi ka grill-liha kõrvale või iseseisva suupistena.
Kuna sel juustul on ebaharilik omadus sulada ja samas krõbedaks küpseda, võib seda ka grillida või praadida. Samuti on võimalik halloumi juustu süüa värskete puu- ja köögiviljadega või riivida hoopis pastale. Miks mitte neist valmistada koos suvikõrvitsaga kotlette.
Halloumi on valgu- ja kaltsiumirikas toit
Võrreldes teiste juustusortidega on halloumi mõnevõrra soolasem, sisaldades umbes 2,4 g soola 80 g kohta, mis on umbes 40% täiskasvanutele soovitatud päevanormist. Samuti sisaldab see rohkem küllastunud rasva. Valgusisaldus on selles maitsvas toiduaines kõrge, andes 19 g portsjoni kohta ja muutes selle heaks valguallikaks taimetoitlastele. Tervislik portsjon seda juustu on umbes 80 g ning tarbida võib soovituslikult umbes korra nädalas.
Halloumi juust on suurepärane kaltsiumiallikas, andes ühe portsjoni kohta 70% täiskasvanutele soovitatud päevanormist. Kaltsium on vajalik lihaste, luude ja hammaste normaalseks arenguks. Samuti kasutab organism kaltsiumit, et hoida normis kolesteroolitaset ja tagada korrapärane neerutöö. Oluline roll on kaltsiumil ka vere hüübimisprotsessis ja kudede ainevahetuses.Halloumi sisaldab ka tsinki, seleeni, magneesiumit, A-vitamiini ja paljusid B-rühma vitamiine. Seega hoolimata sellest, et küllastunud rasva ja soolasisaldus selles toiduaines on kõrge, ei tähenda see, et seda tarbida ei tohi. Tervislik toitumine tähendab mõõdukust, kus kõik on lubatud, valida tuleb vaid portsjoni suurust ja tarbimise sagedust.
Suvikõrvits kui suhteliselt neutraalse maitsega köögivili sobib soolaka halloumi juustu kaaslaseks imehästi. Suvikõrvits on köögivili, mida leiab köögiviljaletilt aasta ringi. See on piklik tumeroheline, kollane või hallikasroheline vili, mis on maailma eri paigust kohale toodud ja mida nimetatakse ka rullkõrvitsaks, tsukiiniks ja kabatšokiks.
Selles universaalses köögiviljas leidub vähe kaloreid, kuid rikkalikult kaaliumit, mis aitab vererõhku kontrolli all hoida, ning kiudaineid ja C-vitamiini. Kuumutamisel C-vitamiin hävineb suures osas, kuid suvikõrvitsat võib süüa ka toorelt. C-vitamiin aitab uuendada rakke ning langetada kõrget vererõhku.
Halloumi–suvikõrvitsa kotletid (10 tk)
200 g halloumi juustu
200 g suvikõrvitsat
1 muna
1 šalottsibul
1 väike küüslauguküüs
kurkumipulbrit
karripulbrit
värsket või kuivatatud tilli
oliiviõli
Valmistamisaeg 20 minutit.
Juhised:
Riivi suvikõrvits ja halloumi juust. Pigista suvikõrvitsast üleliigne vedelik välja. Sega juust ja suvikõrvits kokku, lisa muna, hakitud sibul ja küüslauk. Maitsesta soovi korral maitseainetega. Tõsta oliiviõliga määritud pannile supilusika-suurused pätsikesed ning prae keskmisel kuumusel. Serveeri värske salati või muu meelepärasega.
Kommentaarid:
Kristel Vokk
Kristel on toitumisnõustaja, kes peab toidublogi nimega „Toidujutud”. Ta peab lugu kvaliteetsest toorainest ja leiab, et tervislikult saab toituda igaüks, kes vähegi soovib. „Tervislik toitumine” ei ole lihtsalt moetermin; selle asemel võiks olla hoopis „teadlik toitumine” ja see peaks huvi pakkuma igaühele, kes soovib elada kauem ilusa, noore ja tervena.