Organismi puhastav umbrohusmuuti

by Kristel Vokk

Umbrohusmuuti Kevadel tasub kindlasti süüa noort ja värsket umbrohtu, näiteks naati, nõgest ja võilille. Seda mitte ainult maitsepaleti avardamiseks, vaid ka tervise huvides, kuna need puhastavad organismi.

Naat ja nõges aitavad kehast välja viia jääkaineid, esimene on seejuures iseäranis tõhus soolade väljauhtuja, sobides ka podagrahaigetele. Võilille tasub aga pruukida muu hulgas maksa toetamiseks, vere puhastamiseks ja nahahädade leevendamiseks. Nii naat, nõges kui ka võilillelehed leevendavad kevadväsimust ja nendes on palju vitamiine-mineraale, eriti rikkalikult aga C-vitamiini. Nõges sisaldab rohkelt rauda, kaaliumit, kaltsiumit ja magneesiumit.

Supertoidu omadustega umbrohi

Naat on vääriline vastane superfood’idele – see on eriti rikas E-vitamiini poolest, sisaldab eeterlikke õlisid, antioksüdante, mineraal- ja kiudaineid. Naadil on ka kahjulikke soolebaktereid hävitav toime. Naadist valmistatud toit on organismile kergesti omastatav ja puhastava toimega. Naat tasakaalustab seedimist ning aitab paremini omastada valke ja süsivesikuid. Naaditoidud soodustavad liigse vee eemaldamist organismist, parandavad seedeelundite tegevust ja on head abilised põletike ravis (reuma, podagra, liigesepõletik).

Võilillest on leitud üle 60 toitaine ja tervist toetava ühendi – näiteks on selles rohkem beetakaroteeni kui porgandis, rohkem kaaliumit kui banaanis, rohkem letsitiini kui sojas ja rohkem rauda kui spinatis.

Teadlik tuleb olla, et igast kohast ei maksa taimi korjata. Kindlasti ei tasu umbrohtu korjata maantee äärest ja kraaviservalt, kuhu võib reovesi sisse voolata. Parim korjamiskoht on kodune aianurk või tuttav metsaalune. Toiduks sobib ennekõike noor umbrohi.

Naadil võiksid olla lehed korjamise ajal veel koos, rahvakeeli varesejalus või kanavarbais. Nõgesest tasub aga noppida vaid võsusid ning pealmisi otsi ja lehti – sõrmedega tunneb ära, kust algab puisem-kiulisem osa, mis söögiks ei kõlba. Võilillelehti tasub korjata taime õitsemisaja alguses, st valdavalt maikuu keskpaigas.

Kui noort naati ei pruugi enne tarvitamist kuumtöödelda, siis nõges vajab kindlasti kerget kuuma vee vanni, et see söömisel suud ei kõrvetaks. Kes soovib, võib mõlemat enne kasutamist keevas vees hoida: taim tuleb panna anumasse ja valada üle äsja keema tõusnud veega, seejärel hoida selles minut või paar, maksimaalselt viis minutit, kuni värv tõmbub erkroheliseks. Kui aga segate nõgest smuutisse, pole vaja seda enne kuuma vette kasta.

Kanepiseemned aitavad langetada kolesteroolitaset

Keemilistest elementidest on kanepiseemnetes mainimisväärselt kaaliumit, magneesiumit, fosforit, väävlit ja kaltsiumit, mikroelementidest leidub tsinki ja rauda. Hoopis olulisem on kanepiseemnete vitamiinisisaldus. Et nende koostises on palju õli, siis leidub seal rohkelt rasvlahustuvaid vitamiine.

Regulaarne kooritud kanepiseemnete manustamine aitab langetada halva kolesterooli taset veres, samuti kergendab näiteks reumaatilise artriidi ning neurodermatiidi sümptomeid ilma kõrvalnähtudeta. Rasedate ja imetavate emade toidus on asendamatud rasvhapped eriti olulised lootele ja imikule, muu hulgas on need väga vajalikud kesknärvisüsteemi ja ajufunktsioonide arenguks.

Kanepiseemnetes leiduv haruldane oomega-6-gammalinoleenhape (GLA) on vajalik naistele oluliste rasvlahustuvate hormoonide prostaglandiinide tootmiseks. Prostaglandiinid reguleerivad hormonaaltasakaalu, menstruaaltsüklit, on abiks PMS-nähtude leevendamiseks ja menstruaalvalude korral, samuti kasutatakse GLA-d enne plaanitavat rasedust, sest see parandab emaka tekstuuri. GLA-l on positiivne toime ka immuunsüsteemi häiretele, põletikele, nahahaigustele ja allergiatele.

Kanepiseemned sisaldavad valku umbes neljandiku võrra nende kogumassist. Kanepiseemned ei sisalda gluteeni, seega sobivad need toiduks ka tsöliaakiahaigetele. Kanepiseemned sisaldavad ligikaudu 10% süsivesikuid ja suhkrute osakaal on kõigest 2%. Seega tuleb enamik süsivesikukogusest kiudainete sisaldusest, mis aitavad seedimist korras hoida ning sobivad hästi ka diabeetikutele.