Kukeseened kinoa ja lehtkapsakrõpsudega

Suvi on parim aeg pakkuda organismile väärtuslikke toiduaineid nii põllult kui metsast. Kukeseeni võib metsast leida alates juuni lõpust kuni soojemate ilmade püsimisel lausa hilissügiseni. Kukeseened, nagu mitmed teised seeneliigid, kasvavad hulgakesi koos.

Kukeseened on suhteliselt ussikindel liik. Rünnaku eest kaitseb toore seene iseloomulik kibe maitse, mis ussid ja putukad eemale peletab. Seetõttu on rahvameditsiinis kukeseeni kasutatud ka erinevate parasiitide hävitamiseks.

Kukeseened on head kaaliumi, tsingi, seleeni ja B-vitamiini allikad. Seentes leidub rikkalikult kiudaineid, mis stimuleerivad seedimist ning aitavad leevendada seedehäireid, sisaldades samas vähe küllastunud ja küllastumata rasvu.

Kukeseen sisaldab palju vajalikke vitamiine ning C-vitamiini on kukeseentes sama palju kui tsitruselistes, mustades sõstardes ja küüslaugus. Kukeseened sisaldavad rohkelt ka D-, B₁– ja B₃– vitamiine.

Kukeseentes leidub mineraalainetest palju vaske, mis aitab hoida luud, veresooned ja närvid tervena ning immuunsüsteemi normaalselt funktsioneerivana.

Kukeseenekinoto ehk kinoast valmistatud kreemise kinoaroa juurde annavad mõnusat krõmpsu maitset vähese kalorisisaldusega lehtkapsakrõpsud. Lehtkapsas on üks maailma kõige toitaineterikkamaid toite. See kapsaline on peamiselt hilissügise ja talvise hooaja köögivili, kuid ökopoodidest võib seda leida juba suvel.

Lehtkapsas sisaldab rikkalikult K- ja C-vitamiini ning rauda

Lehtkapsas sisaldab suures koguses K-vitamiini, mis on tähtis luude tervisele, vere hüübimisele ja aitab veritsevate igemete vastu. On ka mainitud, et rohkelt K-vitamiini menüüs aitab ennetada erinevaid vähitüüpe.

Lehtkapsas sisaldab palju rauda ning on kasulik südame- ja veresoonkonna tervise tagamisel. Samuti aitab see reguleerida kolesterooli taset. Rauda vajab meie organism hemoglobiini ja ensüümide tootmiseks, uute rakkude tekkeks ja hapniku transpordiks meie kehas. Samuti on raud oluline maksa korralikuks talitluseks.

Lehtkapsas sisaldab suures koguses kaltsiumi ja C-vitamiini. Kaltsium on oluline, et ennetada luude hõrenemist ja osteoporoosi teket. C-vitamiini vajame immuunsussüsteemi tugevana ja ainevahetus korras hoidmiseks.

Soovitatav on tarbida kaltsiumirikkaid toite koos C-vitamiini sisaldavate toitudega, sest sel juhul on mõlema imendumine organismis tõhusam.

Lehtkapsakrõpse on väga lihtne valmistada ning need sobivad niisama tervislikuks näksimiseks kui ka lisandiks erinevate toitude juurde.

Kukeseened kinoa ja lehtkapsakrõpsudega (2–3 inimesele)

• 200 g värskeid kukeseeni
• 1 mugulsibul
• 2 küüslauguküünt
• 2 dl kinoad
• 5 dl köögiviljapuljongit
• 30 ml kuiva valget veini
• 50 g maitsestamata toorjuustu
• oliiviõli
• Himaalaja soola
• pipart

Lehtkapsakrõpsude jaoks:

• 100 g lehtkapsast
• 1 sl oliiviõli
• Himaalaja soola

Valmistamiseaeg 20 minutit

Juhised:

Puhasta seened. Proovi neid mitte pesta, siis on seente maitse tugevam ning need ei jää vesised. Kuumuta seeni pannil, kuni vedelik on aurustunud, lisa oliiviõli ning peeneks hakitud sibul-küüslauk. Prae paar minutit ning maitsesta Himaalaja soola ja pipraga. Lisa pestud kinoa ning valge vein. Lase veinist alkohol välja aurustuda ning lisa 1/3 puljongist.

Kuumuta keskmisel kuumusel kuni kinoa on vedeliku sisse imanud, lisa teine 1/3 puljongist ning toimi samamoodi. Lisa viimane puljongiports, toorjuust ning sega ühtlaseks. Kuumuta, kuni kinoto on kreemine ja kinoa valmis.

Samal ajal kui kinoto valmib, kuumuta ahi 180-kraadini. Eemalda noaga lehtkapsalt varred, tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning nirista peale oliiviõli ning puista üle Himaalaja soolaga. Küpseta ahjus 10 minutit ning serveeri kinotoga. Soovi korral võid roale lisada tomateid ja peterselli.