google.com, pub-6282630743791891, DIRECT, f08c47fec0942fa0

Toortoit annab antioksüdantide- ja vitamiinilaengu

Tasakaalustatud ja teadlik toortoitumine varustab organismi rikkalikult vitamiinide ja antioksüdantidega ning aitab ennetada tervisehädasid. Oluline on aga olla teadlik ka toortoitumisega kaasnevatest riskidest.

Toortoit aitab säilitada toiduainete kuumutamisel hävinevaid toitaineid nagu C-ja B-vitamiinid.

Toortoit aitab säilitada toiduainete kuumutamisel hävinevaid toitaineid nagu C- ja B-vitamiinid.

Toortoitumise põhimõte on tarbida värskeid toiduaineid ilma kuumtöötlemata, kuumutamata, praadimata, grillimata. Ehk tuleks vältida toiduaineid, mida on töödeldud üle 42 kraadi. Selle eesmärk on säilitada toidus kuumutamisel kaotsiminevaid toitaineid.

Toortoitumine ei tähenda liha vältimist. Kuid kuna toidu kuumutamine üle teatud kraadide pole lubatud, siis on enamus toortoitlasi ka taimetoitlased. Toortoitujad tarbivad peamiselt köögi-, puu- ja kaunvilju, idandeid, pähkleid, seemneid, vetikaid ja pehmeks leotatud teravilju.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Reelika Õigemeele sõnul on toortoidul väga palju positiivseid omadusi ja mõnede tervisehäirete soovitatakse seda isegi ravivahendina. „Tasakaalustatud toortoitumine mõjub enamikule kindlasti tervist toetavalt, kuid täielik toortoitlus ei peaks olema eesmärgiks omaette,” ütleb Õigemeel. Tema kinnitusel on juba toortoidu ning eelkõige köögi- ja puuviljade osakaalu suurendamine tervisele suur teene. Poole meie igapäevamenüüst võiks moodustada just toortoit.

Rohkelt vitamiine

Toortoidul on kuumtöödeldud toidu ees mitmeid eeliseid. Toidu kuumutamisel üle 42 kraadi tekib paratamatult teatud toitainete kadu. Toortoit on seega oluliselt rikkam vitamiinide, mineraalainete, antioksüdantide, ensüümide ja fütotoitainete poolest. Fütotoitained on bioaktiivsed ühendid, mida leidub peamiselt taimedes. Need kaitsevad taimi kahjustuste eest ja pakuvad seega ka meie organismile kaitsvat mõju.

Toitumisnõustaja Reelika Õigemeele sõnul on kuumusele kõige tundlikumad toiduainetes sisalduvad ensüümid, mida meil on vaja toidu paremaks seedimiseks. Samuti nimetab ta C- ja B-grupi vitamiine ning mineraalaineid nagu magneesium ja kaalium. Kõik need organismile olulised ained on toortoidus suures koguses esindatud.

„Uuringute kohaselt saavad toortoitlased päevase soovitusliku normiga võrreldes oluliselt rohkem C-, A- ja E-vitamiini, mis on kõik antioksüdantse ehk vabu radikaale neutraliseeriva toimega,” selgitab Õigemeel. Võimaluse korral tuleks eelistada aga mahepõllumajanduslikult kasvatatud toiduaineid.

Toored puu- ja köögiviljad on lisaks organismi puhastava toimega, kuna sisaldavad rohkelt vedelikku, erinevaid toit- ning kiudaineid. Kiudained aitavad korras hoida seedimist, vältida veresuhkru kõikumist, väljutada organismist toksiine ja liigset kolesterooli ning aitavad kaasa ka kaalulangusele. Puuviljadest leidub kiudaineid ohtralt näiteks õuntes, viigipuumarjades, murakates, pirnides ja vaarikates.

Suur veesisaldus ja kiudainete rohkus avaldab positiivset mõju meie nahale, juustele ja küüntele. Paljud toortoitujad väidavad, et selline toitumisviis omab lausa noorendavat mõju. Toidu kuumtöötlemine hävitab ensüümid ja vähendab meile oluliste vitamiinide ja mineraalainete sisaldust. Niimoodi kiirenevad ka organismi vananemisprotsessid.

Toortoit aitab ennetada haigusi

Toortoit varustab organismi rikkalikult vitamiinide ja antioksüdantidega ning ennetab tervisehädasid.

Toortoit varustab organismi rikkalikult vitamiinide ja antioksüdantidega ning ennetab tervisehädasid.

Värskete aed- ja puuviljade osakaalu suurendamine menüüs toetab tervist ning aitab ennetada erinevaid heaoluühiskonna haigusi nagu diabeet, kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, ülekaalulisus, südame- ja veresoonkonnahaigused. Toitumisnõustaja Õigemeele sõnul võib toortoitumise osakaalu suurendamine aidata kaasa ka nendest haigustest tervenemisele.

Haiguste ennetamisel on suur roll meie organismis olevatel ensüümidel, mis hävinevad keemistemperatuuril kolme minuti jooksul. See tähendab, et toortoidus on need ensüümid säilinud. Vananedes organismi enda ensüümide aktiivsus väheneb ning arvatakse, et pikk eluiga on seotud ensüümidega.

Ensüümid on valgulised ühendid, mis koosnevad aminohapetest. Inimese kehas on üle 5000 ensüümi. Keha toodab kahte tüüpi ensüüme: seedeensüüme ja metaboolseid ensüüme.

Seedeensüümide põhiülesanneteks on aidata toitu seedida ehk süsivesikuid, valke ja rasvu kehale omastatavateks vormideks lõhustada. Seedeensüümide puudus võib kaasa tuua liigsed kõhugaasid, maoärrituse ja puhitustunde pärast söömist. Ensüüme toodetakse süljega, samuti pankreases ja soolestiku mikroflooras. Metaboolsed ensüümid kannavad hoolt biokeemiliste reaktsioonide eest kehas, aidates organismil puhastuda ja osalevad rakus toimuvas energiatootmises.

Haigustest tervenemisele lisaks arvatakse, et toortoit aitab kaasa toitainete paremale imendumisele ning mürkidest puhastumisele rakusiseselt ja -väliselt. Toortoidus ohtralt leiduvad vitamiinid, antioksüdandid, fütotoitained ja mineraalained aitavad kiirendada organismi loomulikku puhastumist.

Alusta toortoitumisega järk-järgult

Reelika Õigemeel paneb kõigile südamele, et kui on soov toortoitumisega algust teha, võiks üleminek toortoidule toimuda tasapisi, suurendades järk-järgult igapäevaselt toore toidu osakaalu menüüs. See on vajalik, et organism jõuaks uue toitumisstiiliga harjuda.

Kuigi toortoitlastel on lubatud tarbida ka toorpiima, toorest liha, kala, muna ja mereande, pooldavad nad peamiselt veganlust ehk täistaimetoitlust, mis välistab igasugused loomse päritoluga toiduained. Kui toortoitlane tarbib lisaks taimsetele toidugruppidele ka loomseid saadusi, on tegemist tavalise toitumisega ning erinevus seisneb toidu valmistamise viisis, mis keelab kuumutamise.

Toitumisspetsialist hoiatab aga toortoitlasi, kes tarbivad ka loomse päritoluga toiduaineid: „Toores liha, kala ja muna võivad sisaldada mikroorganisme, mis võivad kaasa tuua toidumürgitusi. Seega tooreid loomseid saadusi tarbides tuleb hoolega kontrollida toodete kvaliteeti. Tarbida tuleks vaid usaldusväärsete tootjate toiduaineid, mis on kontrollitud,” rõhutab Õigemeel. Enamus patoloogilisi baktereid hävineb alles 75-kraadises kuumuses.

Toortoitumine ei sobi igaühele

Toortoitumine võib tekitada tundlikematel kõhugaase ja puhitust, seepärast tasub sellega alustada järk-järgult.

Toortoitumine võib tekitada tundlikematel kõhugaase ja puhitust, seepärast tasub sellega alustada järk-järgult.

Kuigi värskete puu- ja juurviljade tarbimist võiksid suurendada kõik, ei sobi täielik toortoitumine siiski igaühele. Toortoit võib tekitada liigseid kõhugaase, puhitusi ja kõhuvalu. „Kui tekivad sellised vaevused, aga soovitakse sellegipoolest toortoitlusega jätkata, tasuks alustada kergelt aurutatud või hautatud köögiviljadest ning hakata tooreid puu- ja köögivilju tasapisi menüüsse lisama,” soovitab toitumisnõustaja Reelika Õigemeel.

Samuti rõhutab ta, et toortoidule üleminekuga peaksid ettevaatlikud olema sooleprobleemidega inimesed, kel on näiteks haavandiline koliit või Crohni tõbi. Kui toortoit soolt ärritab, tuleks jällegi tarbida kergelt kuumutatud köögivilju.

Õigemeele sõnul on olnud aga ka juhtumeid, kus toortoidule üleminek on aidanud kaasa soolehaiguse paranemisele. „Toortoitumine nagu iga teinegi toitumisviis mõjub inimestele erinevalt.Ei saa kindlalt väita, et ühele või teisele konkreetsele inimesele toortoit üldse ei sobi,” selgitab ta.

Ole teadlik riskidest

Toortoitumise puhul on oluline silmas pidada, et kehakaal ei hakkaks liigselt alanema. Kuna toortoidust omastab organism vähem energiat kui näiteks kuumtöödeldud lihast ja teraviljadest, siis võib liigne kaalukaotus ohustada just neid, kes juba loomu poolest kõhnad.

„Ühes toortoitlaste uuringus toodi välja, et 30% alla 45-aastastest naistest, kelle menüü koosnes valdavalt toortoidust, puudus menstruatsioon. See näitab ilmekalt, et toortoitlus nagu veganluski eeldab põhjalikke toitumisalaseid teadmisi,” selgitab toitumisnõustaja Õigemeel.

Samas rõhutab ta, et kuigi ebateadlik toortoitumisele üleminek võib kaasa tuua tervisehädad, mis tingitud alatoitumusest ja toitainete puudusest, tuleb tähelepanelik olla ka kõigesööjatel. Omnivooridel on kalduvus hoopiski ülekaalulisusele, mis sama ohtlik kui alakaal.

„Ka võivad omnivoorid liigselt loomseid saadusi ning liigselt kuumtöödeldud toiduaineid tarbides täpselt samuti toitainete puudusesse jääda. Ka siin on põhjuseks enamasti puudulikud toitumisalased teadmised või tervisliku toitumise soovituste eiramine,” selgitab Õigemeel. Ta rõhutab, et igasuguse ebateadliku toitumisega kaasnevad tõsised terviseriskid.

Mitmekülgne toidulaud ja toidulisandid

Kui toortoitumisega algust teha, soovitab toitumisnõustaja Reelika Õigemeel alguses kaloreid lugeda. „Kuna toortoit täidab väga hästi kõhtu, on oht süüa liiga vähe. Nii võib tekkida mitte ainult vitamiinide ja mineraalainete puudujääk, vaid ka üldine energiapuudus,” kinnitab ta.

Kui toortoituja väldib loomseid toiduaineid, tuleks toidulisanditena juurde võtta veganitele sobivaid B12-vitamiini, oomega-3-rasvhappeid ja D-vitamiini. B12-vitamiini leidub teatud hulgal ka pärmihelvestes ja B12-vitamiiniga rikastatud toiduainetes, kuid toitumisnõustaja sõnul on kindlam seda juurde võtta toidulisandina. D-vitamiin oleks kasulik toidulisandina juurde võtta ka lihasööjatele, kuna sellest on meie vähese päikesevalgusega kliimavöötmes puudu pea kõigil inimestel.

Toortoitumine lubab kuumutamata toore liha ja kala söömist.

Toortoitumine lubab kuumutamata toore liha ja kala söömist.

Oomega-3-rasvhappeid leidub taimsetest allikatest enim tšiia- ehk õlisalvei-, kanepi- ja linaseemnetes. Kuid taimsetest allikatest ei saa organism otse kätte nn kõrgemaid oomega-3-rasvhappeid EPA-t ja DHA-d, vaid peab need alfa-linoleenhappest (oomega-3-rasvhapetest) sünteesima. Seepärast tuleks tarbida neid rasvhappeid toidulisandina, mida on saadaval ka taimsete versioonidena nagu näiteks vetikaõlina.

Samuti soovitab toitumisnõustaja jälgida, et menüü sisaldaks toiduaineid, milles on piisavalt seleeni. Piisab 1–3 parapähklist, et saada kätte päevane seleeni vajadus. Oluline on tarbida ka tsinki, mida leidub seemnetes, kaunviljade idandites ja pähklites. Kaltsiumi parimateks allikateks on näiteks jaanikaunapulber, leht- ja peakapsas, naeripealsed, mandlid, tüümian, basiilik, petersell, vesikress, pruunvetikad, parapähklid ja mooniseemned.

Toitumisnõustaja rõhutab ka joodi vajalikkust, mille puudust esineb tihti ka lihasööjatel. Joodirikkad toidud on näiteks mereannid, nori vetikas, kikerherned. Kindlaim on joodi saamiseks tarbida jodeeritud soola.

Toitumisnõustaja sõnul on oluline jälgida, et toit ei oleks ühekülgne ning igapäevaselt peaksid menüüs olema esindatud vajalike aminohapete kättesaadavuseks kõik taimsed toidugrupid: köögiviljad, puuviljad, teraviljad, kaunviljad, pähklid, seemned. Lisaks võiks kasutada ka vetikaid (joodi- ja kaltsiumiallikad) ning pärmihelbeid (B-grupi vitamiinide allikas).

Kui toortoituja tarbib aga ka kõrge kvaliteediga kontrollitud toorpiima, toorest liha, kala ja muna, ei tohiks Reelika Õigemeele sõnul tervisliku toitumise üldiseid soovitusi järgides omnivoorist toortoitlasel tekkida ühegi vajaliku toitaine puudust.

Allikad: ETTA

Kommentaarid:

Ly Aunapu

Hariduselt ajakirjanik, ametilt internetiturundaja ning hobi poolest "elukutseline rändaja", on Ly olnud huvitatud tervislikest eluviisidest ja toitumisest kogu elu. Ly suureks kireks on jooksmine ning maratoniks treenimine tõi ta ka veelgi rohkem tervisliku toitumise juurde. Ly elab ja töötab, kus parasjagu arvuti ja internetiühendus, ning eksperimenteerib aeg-ajalt erinevate toitumisviisidega, et lugejatege ikka parimat nõu jagada: taimetoitlus, veganlus, LCHF, gluteenivaba toitumine jne.

You may also like...

Värsked toitumise artiklid e-postile