Taimeteed aitavad võidelda külmetusega ja leevendada stressi

Taimeteed sisaldavad suurel hulgal vitamiine, mineraale ja antioksüdante ning aitavad kehal veepuudust vältida.

Mis võiks külmal ajal olla mõnusam kui tass sooja ja kosutavat taimeteed? Taimetee lõhnab ja maitseb hästi ning lisaks leidub selles ohtralt vitamiine, mineraale ja antioksüdante. See on vee kõrval üks tervislikumaid jooke ja nagu vesigi, nii aitab ka taimetee kehal dehüdratsiooni vältida.

Hoolimata nimest ei valmistata taimeteed teetaimest, vaid hoopis ravimtaimede lehtedest, õitest ja juurtest. Taimeteed ja selle raviomadusi tunti juba Vana-Egiptuses ja Vana-Hiinas. Erinevalt teetaimest valmistatud joogist ei sisalda taimetee kofeiini. Taimetees ei ole ka arvestataval määral kaloreid. Seega on taimetee suurepärane ja tervislik alternatiiv kofeiini- ja suhkrurikastele jookidele.

ETNÜ toitumisterapeut Merike Kaarma selgitab, miks on taimetee joomine kasulik: „Nii nagu inimkeha, vajab ka ravimtaim oma igapäevaseks elutegevuseks teatud toitaineid. Taim saab oma toitained pinnasest, kust imab väikesi molekule ja valmistab neist päikeselt saadud energia vahendusel energiarikkaid ühendeid. Tervist toetav efekt saadakse peamiselt taimedes sisalduvatest keemilistest toimeainetest. Nende ainete hulka kuuluvad mitmesugused fenoolid, eeterlikud õlid, flavonoidid, mõru- ja parkained jne. Igal ühendil on kehale oma mõju ning efekt ilmneb sageli erinevate ainete koosmõju kaudu. Ravimtaimede ja nende keemiliste koostisainete teaduslikud uuringud on aluseks mõistmisele, kuidas need meie keha mõjutavad ning toetavad.”

Taimetee maailm on kirju, sest teed saab valmistada sadadest ravimtaimedest ning neidki saab omavahel segada. Seega on taimeteel lõputu hulk häid omadusi alates külmetushaiguste ravist kuni stressi leevendamiseni. Toitumisterapeut Merike Kaarma lisab: „Taimemaailma avastamine pakub suurt naudingut, sest ei erine üksnes tee värvid, vaid ka maitsed, omadused ja mõju kehale. Nii mõnigi võib avastada enese jaoks uusi võimalusi, kuidas on võimalik toetada oma keha väekate ravimtaimede abil. Näiteks kummelil on teena põletikuvastane, rahustav ja higistamist soodustav toime.”

Taimeteed aitavad külmetushaigustega võidelda

Taimeteed aitavad leevendada külmetushaiguste sümptomeid. Samas aga tasub neid kasutada ka profülaktilise abivahendina haiguste vastu võitlemiseks, sest neil on omadus toetada immuunsüsteemi. Tänu taimes leiduvatele vitamiinidele (eelkõige C-vitamiinile), mineraalainetele, eeterlikele õlidele ja flavonoididele aitavad taimeteed stimuleerida immuunsüsteemi ja seista vastu haigustekitajatele. Nimetatud ained on vajalikud organismis leiduvate immuunrakkude töö soodustamiseks. Kõige olulisem immuunsüsteemi tugevdaja on C-vitamiin, sest immuunrakud sisaldavad seda suurel määral ja kasutavad põletikega võitlemiseks.

Külmetushaigusega kaasneb tihti tavapärasest suurem vedelikukaotus, sest palavikus olles hakkab keha higistama. Ka nohu ja pidev nuuskamine viivad vett kehast välja. Tavapärase vee asemel tuleks sel puhul juua rohkem ja väikeste lonksude haaval – nii väldid dehüdratsiooni teket.

Kurguvalu puhul tasub taimeteed juua, sest soe jook niisutab valusaid ja ärritunud kurguosi, eelkõige limaskestasid. Kurgus olevatel limaskestadel on oluline roll õhu jõudmisel kopsudesse. Nimelt annavad limaskestad õhule lisaniiskust ja puhastavad õhku enne kopsudesse jõudmist. Kui limaskestad on aga kahjustunud, siis on ka õhu jõudmine kopsudesse vaevalisem.

Samuti aitab taimeravi alandada valu, sest see vähendab kurgu punetust ja turset. Ei soovitata juua liiga kuuma taimeteed, sest tuline vedelik kahjustab kurgu limaskestasid. Kõige parem on umbes 40-kraadine jook.

Taimeteed võib alati juua koos meega. Meel on desinfitseeriv toime kurgule ja suuõõnele ning see aitab ära hoida õhu teel levivaid nakkushaigusi (antibakteriaalset toimet on leitud lisaks tavalisele meele ka tatraõie- ja manuka mees). Mesi tuleks lisada teesse aga alles siis, kui jook on jahtunud 50 kraadini, vastasel juhul mee raviomadused kaovad.

Pärnaõie- ja piparmünditeega külmetuse vastu

Piparmünditee sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid ja aitab seeläbi külmetushaigustega võidelda.

Eestlaste seas on hästi tuntud pärnaõietee, millel on külmetushaiguste vastased raviomadused. Pärnaõietee on tuntud kui palavikualandaja, see soodustab higi- ja uriinieritust ning on põletikuvastase toimega. Pärnaõieteed juuakse ka köha leevendamiseks ja kasutatakse kurgu kuristamiseks. Ülemiste hingamisteede haiguste korral tasub teha pärnaõieauru. Et teha pärnaõitest teed, tuleb võtta kaks supilusikatäit peenestatud pärnaõisi ja lisada klaas keevat vett. Joogil tuleb lasta 15 minutit soojas seista ning seejärel seda kuumalt juua.

Külmetushaiguste vastu võitlemisel on väga tõhus ka piparmünt. Kuna piparmünt sisaldab suures koguses eeterlikke õlisid, mis stimuleerivad loomulikku kaitsemehhanismi ning soodustavad tervenemist (näiteks avades hingamisteid), siis on sellest kasu immuunsüsteemi toetamisel ja külmetushaiguste puhul. Lisaks on piparmündil valuvaigistav, põletikuvastane ja rahustav toime. Piparmündiõli võib kasutada inhalatsiooniks hingamisteede põletike korral. Piparmünt sisaldab mentooli, mida kasutatakse laialt ka ravimitööstuses külmetus-, köha- ja nohuravimite koostises.

Veel hulk teisigi taimeteesid ravivad külmetushaigusi, köha ja palavikku ning aitavad tugevdada immuunsüsteemi. Toitumisterapeut Merike Kaarma lisab: „Külmetuse ja köha korral kasutame nõmm-liivateed, aedmonardat, aed-liivateed, harilikku punet, iisopit. Palaviku korral võib kasutada higieritust suurendavaid teesid, nagu vaarikavarre- ja vaarikalehetee ning nurmenukutee. Immuunsüsteemi tugevdamiseks on sobilik punane päevakübar.”

Kummeli- ja apteegitillitee on kasulikud seedesüsteemile

Hulk taimeteesid ergutavad seedesüsteemi tänu neis leiduvatele kasulikele toimeainetele. Ka piisav vedeliku tarbimine aitab seedimise kiirendamisele kaasa, seega on taimetee seedimise ergutamiseks igati sobilik valik.

Üks seedesüsteemile kasulik taim on kummel, mis sisaldab suurel hulgal kasulikke flavonoide. Eelkõige aitavad kummelis leiduvad flavonoidid leevendada silelihase krampe ja on põletikuvastase toimega. Inimese soolestik ja magu on suurel määral silelihaskoega kaetud ning paljud kõhuprobleemid saavad alguse häiretest silelihaskoe töös. Silelihased tõmbuvad kokku aeglaselt ja inimese tahtest sõltumata ning võivad tekitada kõhuvalu. Kummel aga aitab kõhuvalu ja -gaase leevendada, sest taimes leiduvad flavonoidid aitavad silelihasel lõdvestuda. Pideva kõhuvalu puhul tuleb kindlasti välja selgitada valu algne põhjus.

Teine traditsiooniline vahend seedehäirete vastu on apteegitilli- ehk fenkolitee. See on erilise maitsega, mistõttu on see paljude lemmik, kuid samas leidub ka neid, kellele see üldse ei meki. Apteegitillitee aitab soodustada seedimist ning vähendab puhitust ja gaase. Apteegitillis sisalduvad eeterlikud õlid aitavad soolespasme ja gaasivaevusi leevendada.

Merike Kaarma täiendab: „Seedesüsteemi toetavad veel ristiköömnetee, pune, harilik köömen, sigur. Erinevate terviseprobleemide korral on abi erinevatest taimedest. Kõhupuhituse ja gaaside korral sobivad apteegitill, köömen, pune, aedseller. Kõhuvalu puhul on head lõõgastavad taimed kummel, köömned, apteegitill, piparmünt. Kõhulahtisuse puhul toetavad keha aas-kurereha, kummel, saialill, vürtsitee (must pipar, nelk, kaneel, kardemon). Kõhukinnisuse korral sobib kasutada võilillejuurt, paakspuukoort, kummelit. Kindlasti tuleks siinjuures vaadata tervikpilti ehk mis võiks antud sümptomeid põhjustada. Kas on põhjusteks näiteks tasakaalustamata toitumine, liigne kiudainete tarbimine, ravimite kõrvalmõju, viirused või hoopis midagi muud.”

Taimeteega ärevuse, stressi ja unetuse vastu

Mitmesugused ravimtaimed ja neist valmistatud taimeteed on tuntud ka omaduse poolest vähendada ärevust ja stressi ning tagada parem ööuni. Tuntumad sellised taimed on naistepuna ja palderjan.

Naistepuna on kasutatud antidepressandina juba alates 17. sajandist. Naistepuna, sealjuures ka naistepunaürdist valmistatud tee on väga hea stressileevendaja ja looduslik antidepressant. Naistepuna kasutatakse nii kerge kui ka mõõduka depressiooni toetuseks. Siiski on teada, et naistepunaürdil on ka ohtlikke kõrvaltoimeid. Seega kui tarvitate ravimeid, tuleb eelnevalt kindlasti konsulteerida arsti või apteekriga.

Teine stressi leevendav ja unetuse vastu aitav tee on palderjanijuuretee. Juba 2. sajandil avastati, et palderjanijuur aitab kiiremini uinuda, vähendada insomnia ja ärevuse sümptomeid ning parandada üleüldist unekvaliteeti. Lisaks on palderjanitee und soodustava vahendina ohutu, sest erinevalt teistest unerohtudest ei kaasne sellega kõrvalmõjusid. Pikaajaliste uneprobleemide korral tuleks aga minna arsti vastuvõtule.

Palderjanijuurel on rahustavad toimed tänud taimes sisalduvatele valepotriaatidele. Nimetatud biokeemilised komponendid suurendavad keskendumis- ja töövõimet ning parandavad enesetunnet, kiirendavad une saabumist ja rahustavad kesknärvisüsteemi. Rahustav toime tuleb mitme aine koosmõjust ja selle täpseid mehhanisme tänapäeval ei tunta.

Palderjanijuuretee valmistamiseks võta üks supilusikatäis juuri klaasitäie keeva vee kohta, lase teel kümme minutit tõmmata ja seejärel kurna. Ära lase oma kassil tõmmist nuusutada ega süüa, sest talle mõjub palderjan lausa narkootiliselt.

Kuidas ravimtaimi korjata ja neist teed valmistada?

Alternatiiviks taimeteede ostmisele kauplusest või apteegist on ravimtaimi ise korjata ja kuivatada.

Kauplustes on müügil suur hulk taimeteesid, kuid ravimtaimi saab hõlpsalt ka ise korjata. Toitumisterapeut Merike Kaarma soovitab koguda ainult neid taimi, mida tunnete. Kui on kahtlus, siis parem jätta korjamata. Ei koguta haigeid, närtsinud, teeäärseid ja tolmuseid taimi.

Erinevaid taimeosi korjatakse erinevatel aegadel: pungasid varakevadel enne puhkemist; lehti kevadel või suve algul enne taime õidepuhkemist; õisi kohe pärast nende puhkemist; ürti ehk taime maapealset või ladvaosa õitsemisaja algul; seemneid veidi enne valmimist või valminult; marju küpsenult; maa-alused osi (juuri, risoome) sügisel pärast või kevadel enne kasvuperioodi.

Ravimtaimede korjamiseks tuleb valida kuiv ilm. Korjamisega ei tasu alustada liiga vara hommikul, sest siis on kaste veel maas. Taimede korjamisel tuleb appi võtta nuga või käärid. Korjatud taimed tasub panna korvi, sest erinevalt kilekotist laseb see hästi õhku läbi.

Ravimtaimede kasvupiirkonnas tasub jälgida, et neist jääks vähemalt veerand pärast korjet kasvama. Siis on sealt ka järgmistel aastatel midagi korjata.

Koju jõudes tuleb taimed laotada ühtlaselt lauale või paberile radiaatori lähedusse. Jälgida tuleks, et taimedele ei langeks peale otsene päikesevalgus. Taimed kuivavad üldjuhul paar-kolm päeva kuni paar nädalat. Tõhus kuivatusvahend on ka elektriline kuivatuskapp, kus ventilatsioon tõrjub minema putukad ja kahjurid, mis esialgu märkamata jäävad.

Kuivatatud taimed tuleb panna hoiule õhukindlasse kotti. Kasutada võib kile- või paberkotti. Riidest kott ei ole soovitatav, sest see võib kergelt niiskust läbi laskma hakata. Hoiukoht peaks olema võimalikult kuiv. Et taimede raviomadused paremini säiliksid, tuleb neid hoiukohas valguse eest kaitsta.

Taimetee valmistamise kuldreegel on järgmine. Ühe liitri vee kohta võtta üks kuni kaks teelusikatäit teed. Seejärel valada peale keev vesi ning lasta viis kuni kümme minutit tõmmata. Tõmbamise ajaks tuleks teekann katta kaanega, et eeterlikud õlid veeauruga minema ei lenduks.