Probiootikumidest pakatav hapukapsasalat suitsukala ja munaga

Toitude hapendamine on tuhandeid aastaid vana komme, mis on levinud üle terve maailma. Hapendatud toidud toetavad seedimist ja suurendavad kasulike soolebakterite hulka.

Kääritamine-hapendamine ehk fermenteerimine on protsess, mille käigus toimub teatud bakterite ning pärmseente ainevahetusprotsess – esialgu hapnikuvaeses keskkonnas ning seejärel hapniku osalusel, kus käärimisel vabanevat energiat kasutavad organismid ära oma elutegevuseks. Köögiviljade kääritamisel alustavad seda protsessi piimhappebakterid glükoosi lagundamisega, ajapikku protsess kiireneb ning jõuab lõppfaasi paari nädala möödudes.

Selle kõige tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid ning mitmesugused probiootilised tüved. Need kasulikud ained aitavad ennetada soolevähki ja -põletikku ning leevendada laktoositalumatust.

Kapsa eriliseks väärtuseks on võimalus seda hapendada, kusjuures hapendamisel ei kaota kapsas oma väärtuslikke omadusi, küll aga tekib selle käigus juurde uusi ühendeid ja mitmeid täiendavaid ensüüme. Hapendamisel taime sidekude laguneb, meie organism aga omastab sidekoest vabanenud toitaineid palju paremini. Juba iidsetest aegadest on hapukapsast kasutatud seedimise stimuleerimiseks ja soole- tegevuse aktiviseerimiseks.

Hapukapsas on parim toit ka luude tugevdamiseks ja osteoporoosi korral, kuna sisaldab ohtralt K₂ vitamiini, kaltsiumit ja selle imendumisele kaasaaitavat C-vitamiini.  Võib liialdamata öelda, et hapukapsas olevad probiootilised bakterid täiendavad ja tervendavad meie soolefloora heade bakterite kolooniaid.

Peamiselt aitab hapendatud toitude tarbimine seedimisel paremini toimida, kuna hapendatud toit sisaldab palju probiootikume ja ensüüme, mis aitavad hoida tasakaalu seedeelundkonnas ning tugevdavad ka organismi vastupanuvõimet. Lisaks suureneb vitamiinide hulk toidus. Tänu ensüümide rohkusele paraneb seedimine ja peensooles muutub tõhusamaks toitainete imendumine verre ning lümfi. Samuti pikendab hapendamine toiduainete säilivusaega ning rikastab maitset.

Hapukapsasalati kombineerimine peedi, avokaado, ja valgurikka kala ning munaga muudab toidu täisväärtuslikuks tasakaalustatud toidukorraks andes vajalikus koguses süsivesikuid, valke ning rasvhappeid. Kellele meeldib toores peet, võib keedetud peedi asemel kasutada ka värsket.

Peet sisaldab märkimisväärselt palju mineraalaineid – kaaliumi, magneesiumi, fosforit, koobalti, joodi ja rauda. Vitamiinidest B₁-, B₂-, P-, PP- ja C-vitamiini. Lisaks on peet hinnatud flavonoidide – vees lahustuvate punaste värvainete poolest. Need on tugevad antioksüdandid, mis kaitsevad keharakke. On hea teada, et toitev peet annab vähe kaloreid, kuid toetab oma toitainelise kooslusega inimese organismis paljusid kasulikke protsesse.

Hapukapsasalat suitsukala ja munaga (kahele)

• 200 g värsket hapukapsast
• 100 g riivitud keedupeeti
• 1 avokaado
• 50 g meelepärast suitsukala (nt ahvenat, koha)
• 2 muna
• 2 viilu täistera seemneleiba
• oliiviõli
• Himaalaja soola
• Pipart

Valmistamise aeg 10 minutit

Juhised:

Keeda mune 5 minutit ning vala peale külm vesi. Rösti seemneleib. Tõsta kaussi hapukapsas ja riivitud keedupeet ning sega läbi. Haki sisse avokaado, purusta suitsukala. Sega läbi, maitsesta oliiviõli, Himaalaja soola ja musta pipraga. Lõika muna kolmeks ning tõsta kõige peale. Viimasena lõika leib kuubikuteks ning puista salatile.