Peet aitab trenni teha ja kehast mürke välja viia

Peet on vili, mis naljalt ei jäta kedagi külmaks. Kellele peet maitseb, see suudab seda süüa nii keedetult, küpsetatult kui ka toorelt. Kes aga peedi lõhnagi ei talu, sellele on keeruline seda juurvilja isegi toidu sisse peita, sest lisaks väga iseloomulikule aroomile ja maitsele annab peet roale ka vägagi äratuntava värvi.

Vene köögi mõjutustel on peet ka eestlaste seas au sees olnud. Peolaualt leiab tavaliselt ikka nii rosoljet, heeringakasukat kui ka näiteks peedi-küüslaugusalatit. Boršisupp on samuti suurepärane lõunakaaslane. Miks peet aga kasulik on ja kas tasub seda õppida armastama ka senistel põlguritel?

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme ja toitumisterapeudi Külli Holstingu sõnul on peet lisaks heale säilivusele, huvitavale maitsele ja mitmekülgsetele kulinaarsetele omadustele ka imehea C- ja E-vitamiini allikas. Lisaks sisaldab peet karotenoide, betaiini, folaati, mangaani ja kaaliumit – organismile elutähtsaid komponente – ja sugugi vähetähtis pole ka asjaolu, et peet on kohalik saadus.

Miks on peet meile hea?

Lisaks suurele vitamiinide ja mineraalide sisaldusele on peet ka suurepärane antioksüdantide allikas. Neid vajame aga eelkõige organismis leiduvate halbade radikaalide pidurdamiseks ja neutraliseerimiseks. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal.

Uuringud on jõudnud järeldusele, et antioksüdandid aitavad võidelda mitmesuguste krooniliste haigustega, näiteks südamehaiguste, vähi või diabeediga. Peet aitab võidelda ka põletikega, mida meie igapäevane toidulaud võib soodustada. Töödeldud toit, liigne suhkur ja toitainete vähesus soodustavad organismis põletike teket, kuid seda saab kontrolli all hoida õigesti valitud toiduainete abil.

„Vabu radikaale toodab organism ise ainevahetuse käigus, aga suurema osa saame väliskeskkonnast. Näiteks UV-kiirgusest, saastunud õhust, nahaga kokkupuutuvatest materjalidest ja kosmeetikast ning sissehingatavatest keemilistest ühenditest, nagu parfüümid, ehitusmaterjalidest jt toodetest immitsev. Üks põhjus on ka ebatervislik eluviis – suitsetamine, alkoholi tarvitamine, lisa- ja värvainetega või liigselt töödeldud toidu söömine jne,” loetles Külli Holsting vabade radikaalide tekkepõhjusi.

„Vabad radikaalid kahjustavad meie kehas rakkude väliskesti ehk membraane, mille tagajärjel raku tegevus ja uuenemine häirub, uued rakud on juba kahjustunud, mis võib viia kasvajarakkude tekkimisele organismis.”

„Antioksüdandid on n-ö meeskonnamängijad, neil on sünergiline mõju,” lisas Holsting. „C-vitamiin üksi ei ole nii tugev kui koos bioflavonoididega ehk fütoaktiivsete ühenditega, mida saame taimedest. Vajame erinevat värvi taimi, et saada võimalikult lai spekter erinevaid bioflavonoide ja peet oma tumelilla värviga korvab sageli meie taldrikult/klaasist puuduva tumeda värvi. Mangaan on samuti antioksüdant, mis alandab põletikku ja hoiab ära rakukahjustusi.”

Peet ja peedimahl aitavad kehal puhastuda

Kui maks ja neerud teevad suurt tööd, et hoida keha mürkainetest võimalikult puhtana, siis peedimahl aitab neerudel organismi efektiivsemalt puhastada. Maks filtreerib minutis kuni kaks liitrit verd ning peedis leidub ohtralt pektiine, mis aitavad maksa mürkide tõrjumisel.

„Peet seob toksilisi aineid nii keskkonnas, kus ta kasvab kui ka inimese organismis. Maks kui peamine toksiliste ainete ümbertöötleja saab peedist suurt kasu tänu vilja betaniinisisaldusele. Maks vajab ka C-vitamiini kehapuhastuse edenemiseks,” selgitas Külli Holsting.

Lisaks suudavad peedis sisalduvad nitraadid vajalikul tasemel ergutada ka meie mõttetööd, mis vanuse kasvades võib loiumaks jääda. Peedimahlaga on võimalik ka kõrget vererõhku reguleerida.

Peet aitab sportlasi

Tervislik ja vitamiinirikas peet annab küll hea enesetunde, kuid võib aidata meid ka spordi tegemisel ja sooritusvõime parandamisel.

„Peedis leiduvad nitraadid muutuvad seedekulglas nitrititeks ja need omakorda lämmastikoksiidiks, mis on veresoontele lõõgastusfaktor, aga aitab ka lihastel saada rohkem glükoosi või tagada lihase parem erutuvus, mis parandabki füüsilist suutlikkust,“ selgitas Külli Holsting.

Lihtsamalt öeldes aitab lämmastikoksiid parandada lihaste võimekust ja vastupidavust. Seda teadmist kasutavad sageli ka sportlased, kes kasulike ainete parema ja kiirema omastamise huvides tarbivad näiteks peedimahla. Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et liiga palju peedimahla juues võib tekkida pearinglus ja iiveldus, nii et liialdada sellega ei tasu.

Seda kui suur kogus on sobiv, saab igaüks ise testida. Tavaliselt tekivadki ebameeldivad nähud just mahla tarbides. „Tuleb juua väikeste lonksudega ja vaadata enesetunde järgi, kui suur kogus sinu jaoks sobib,“ õpetas toitumisterapeut.

Abiks kaalulangetajale

Kuna peet ja peedilehed sisaldavad rikkalikult kiudaineid, kuid on samas madala kalorsusega, sobivad need suurepäraselt kaalulangetaja toidulauale. Väike kausitäis peeti annab vaid 59 kcal ja 3,8 g kiudaineid – see on 15% kogu päevasest kiudainevajadusest.

Kiudained aitavad hoida täiskõhutunnet, korrastavad seedimist, aeglustavad süsivesikute imendumist ja aitavad kehast välja viia toksiine ja jääkained, sh üleliigset kolesterooli. Kiudainerikas toit hoiab veresuhkru tasakaalus, mistõttu ei teki pidevat magusavajadust.

Külmalt või kuumalt?

Peedi kasutamine toiduvalmistamisel sõltub peamiselt maitse-eelistustest – mõni soovib pigem keedetud peeti, mõni toorest. Üldiselt on teada tõik, et mida vähem kuumutamist, seda paremini säilivad köögiviljades vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Ka Külli Holsting kinnitas, et keetmisel väheneb oluliselt peedis sisalduva folaadi ja C-vitamiini hulk.

Samas pole sugugi vähemtähtis asjaolu, et peet saab oma punase värvi lükopeenist, mis toimib organismis antioksüdandina. Sellele ainele on omistatud ka teatav vähki ennetav toime ning lükopeeni omastamine suureneb just vilja kuumtöödeldes. Seega ei tasu muretseda, kui eelistad peeti just ühel või teisel viisil – mõlemad on kasulikud.

Lisaks ei tasu ära visata ka peedilehti, mida leidub sageli ka poe salativalikus. Nimelt on peedilehed väga toitainerikkad, neis leidub karotenoide, mineraalaineid ja vitamiine. Lehed on väiksema süsivesikusisaldusega ning 100 grammis on kiudaineid 3,7 grammi, kusjuures viljas on kiudaineid 2,6 grammi.

Mida teha, kui peet ei maitse?

Kui peet ei maitse, siis Külli Holstingu sõnul võib sellega sõbraks saamine olla pikk teekond, aga tasub siiski proovida nii kuumtöödeldud kui ka värsket peeti. „Värskena soovitan lõigata õhukesed viilud või riivida jämeda riiviga. Juurde võib teha vinegrettkastet, aga võib ka lihtsalt mädarõigast ja/või küüslauku ja oliiviõli lisada,” soovitas ta katsetada.

Kui peedi kuju võimaldab, võib proovida teha ka omamoodi spagette, kas siis koorimisnoaga õhukesi viile lõigates või köögiviljade spiraallõikurit kasutades. Peedispagette võib segada näiteks porgandi- ja suvikõrvitsaspagettidega, lisades sobivat kastet. „Suuremad peedisõbrad lepivad ka toore peedi kangidega,” märkis Holsting.

„Kui pressida peedimahla, siis võiks lisada sellerit, peterselli või mõnda hapukamat puuvilja-marja. Kui puhas peedimahl alla ei lähe, aga tervise huvides ikka tahaks, siis hästi külmana juues ei ole tunda n-ö vere- ja mullamaitset,” andis toitumisnõustaja nõu. „Toores või keedetud peet sobib hästi smuutisse, aga siis peab hoolitsema, et ei jääks tükke sisse. Levinud on ka peedi-brownie või -muffin, aga see ei pane kedagi peeti armastama, vaid ikka brownie’sid,” naeris Holsting.

„Ahjupeet kitsejuustuga on kindlasti paljude gurmaanide lemmik ja hästi valmistatud boršisuppi söövad nii mõnedki peedivihkajad. Soovitan kõigil proovida peediga sõbruneda ja leida just endale sobilik viis selle söömiseks,” sõnas terapeut.

Kuidas lastele peet huvitavaks teha

Lastele ja noortele on muidugi raskem peeti meelepäraseks muuta, kuid siin aitab ainult järjepidev eeskuju. Holsting soovitas väikestega koos mängida ja avastada. Näiteks vaadelda lahtilõigatud peeti suurendusklaasiga ja rääkida, mida selline pilt meenutab. Tutvuda lehtpeedi ja valge peediga ning võrrelda nende maitseid. Vaadata, kuidas peet näiteks vee punaseks värvib, sealjuures sõrmed muidugi ka.

„Laps võiks veenduda, et peet pole ohtlik ja alustada maitsmist väikestest tükkidest,” soovitas Holsting. Mõnikord aitavad peedivõõristust ületada ka kuivatatud peedikrõpsud, mis on paljudele meelepärasemad kui tavaline peedisalat.

Muidugi tasub proovida ka smuutisid ja küpsetisi, kus näiteks šokolaadiga annab peita peedi värvi. Samas võiks toitumisterapeudi sõnul siiski vältida liiga sagedast peedi marineerimist ja suhkruga maitsestamist.