Pannkoogid ploomidega

Paljudes peredes ei möödu ükski pühapäev pannkookideta. Kui tavalistest pannkookidest aga isu täis saab, võiks proovida kohupiimapannkooke ploomidega, mis kindlasti meeldivad ka pere kõige väiksematele.

Ploomipuu on ilmselt üks populaarsemaid Eesti aedade viljapuid. Juba meie esiemad pidasid ploome väekateks viljadeks. Ploomid sisaldavad süsivesikuid, mineraalaineid, vitamiine ja vähesel määral ka valke ja rasvu.

Ploomid sisaldavad rikkalikult pektiini, mis aitab alandada kõrgenenud kolesteroolitaset veres ja aeglustab suhkru imendumist peensooles. Pektiinained seovad organismis vett, raskmetalle, soolasid ja mürgiseid aineid ning viivad need organismist välja. Seetõttu on hea lisada oma menüüsse ploomid mürgistuste ja kiiritushaiguste puhul.

Liigse vee ja soolade väljutamine on oluline südame-veresoonkonnale, neeru- ja põiehaiguste, sooltepõletike ning maohaavade korral. Ka mõjub pektiin hästi närvisüsteemile ning aitab võidelda väsimusega. Lisaks ploomidele leidub pektiini veel õuntes ja mustades sõstardes.

Ploomide rauasisaldus aitab asendada maasikad

Teiste puuviljadega võrreldes leidub ploomides mineraalidest enim kaaliumi ja rauda. Kaalium aitab normis hoida vererõhku, raud parandab verd. Hilissuvel ja sügise algul mõjuvad ploomid verele sama tõhusalt kui maasikad kevadel.

Kuigi ploomid sisaldavad palju eri vitamiine, jäävad need kogused siiski alla mitmele teisele puuviljale. Näiteks inimesele vajaliku päevase C-vitamiini koguse saab kätte nii 25 ploomist kui ka 25 mustast sõstrast.

Ploomides sisalduv pektiin parandab ka seedimist, viib organismist välja mürgised ained ning aitab ennetada vähktõbe. Ploomid aitavad kaasa salenemisele, kuid alati tuleb meeles pidada, et oluline on portsjoni kogus ja toidukorra üldine tasakaal.

Hea nipp ploomide koorimiseks: pane ploomid 20 sekundiks tulikuuma, seejärel külma vette. Kivi eemaldamiseks lõika viljalihal olev jutt lõhki, ava pooled ja võta kivi noaotsaga välja.

Teine pannkoogi põhikomponent on ricotta, mis on tegelikult vadakujuust ehk valmistatud magedamaitselisest juustuvadakust. Vadak on valgurikas vedelik, mis juustu valmimisel üle jääb. Saadud vedelikust eraldatud kuivaine ongi ricotta, mis ei sisalda säilitusaineid ja milles leidub kasulikke lahustuvaid valke.

Tekstuurilt on vadakujuust üsna sarnane Eestis rohkem tuntud kohupiimaga ning toiduvalmistamisel võib neid tihti edukalt teineteisega asendada. Kuna ricotta on mage, siis sobib see nii soolaste suupiste-võileibade kui tortide valmistamiseks.

Ricotta’t saab väga edukalt kasutada kohupiima asemel pasha ja kohupiimakookide valmistamisel. Vadakujuustul puudub kohupiimale omane veidi hapukas kõrvalmaitse, samuti on see kuivem ja rasvavaesem. Seevastu olekult ja maitselt meenutab meil valmistatav ricotta ikkagi pigem kohupiima. Ka meie müügipakendite info liigitab selle kohupiimade perre, sest nimetustes on viide (vadaku)kohupiimale.

Pannkoogid ploomidega, u 15 tk:

• 200 g ricotta kohupiima
• 100 ml petti
• 2 muna
• 70 g rafineerimata roosuhkrut
• 1 tl vaniljesuhkrut
• 125 ml täistera nisujahu
• 50 ml hakitud röstitud metspähkleid
• 200 g ploome

Valmimisaeg 20 minutit

Juhised:

1. Eralda munavalged munakollastest ning vahusta munavalged kohevaks vahuks. Vahustamise ajal lisa pool suhkru kogusest.
2. Sega kokku munakollased, ricotta, pett, vaniljesuhkur, hakitud pähklid, ülejäänud suhkur, jahu ning sega kõik ühtlaseks.
3. Lisa munavalgevaht ricotta-segule ning sega ettevaatlikult, kuid korralikult läbi. Lisa juurde viilutatud ploomid.
4. Kuumuta õliga pann, tõsta pannile supilusika jagu tainast ning prae koogid keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldseks.