google.com, pub-6282630743791891, DIRECT, f08c47fec0942fa0

Karulaugu-brokoli püreesupp

Brokkoli püreesupp

Tärkava kevade üks võimsamaid taimi on kindlasti karulauk, rahvakeelse nimega metsik küüslauk. See kasulik taim kasvab peaaegu terves Euroopas, Venemaal, Kaukaasias ning Aasias, kõige meelsamini niisketes lehtmetsades, eelistades varjulist kasvukohta.

Karulauku kasvatatakse ka aedades. Seda kasutatakse peamiselt maitse- ja ravimtaimena. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.

Rahvameditsiinist ja maailmas ilmunud kirjandusest on teada, et karulauk sisaldab 10–15 korda rohkem C-vitamiini kui sidrun. Toime omab palju ühist küüslauguga, kuid mõjub oma eeterlike õlide rikkuse poolest efektiivsemalt, eriti metsas kasvanuna.

Karulauk on tugev mikroobidevastane vahend, mis aitab rohke tarbimise korral organismil vabaneda nii pärmseenest kui ussnugilistest. Samuti alandab karulauk vererõhku ning puhastab veresooni, sh takistab kolesterooli ladestumist veresoonte seintele.

Karulaugus on külluslikult väävliühendeid, mis on ühed iluallikad juustele ja nahale. Need kiirendavad juuksekasvu, tervendavad juukseid ja aeglustavad kogu organismis vananemisprotsesse. Lisaks on karulauk väga hea klorofülliallikas ning aitab kehal omastada päikeselt saadud vitamiine. Karulauk on ka rikkalik booriallikas. D-vitamiin ei imendu päikesest ilma boorita, seega on suurepärane mõte tarbida seda kevadel enne päevitama hakkamist.

Toiduks ja ravimtaimena tasub tarvitada noori, enne õitsemist sirgunud lehti ja võrseid. Peale õitsemist muutuvad taimevõrsed puisemaks, siis sobib karuluku soolata või marineerida. Karulauku võib veel sügavkülmas säilitada, kuivatada ja isegi hapendada.

Pikemal kuumutamisel hävib olulisel määral C-vitamiin, maitse ning aroom, mistõttu peaks kuumadele toitudele lisama karulaugu vahetult enne valmimist. Lehed sobivad ideaalselt salatisse, pestosse, maitsevõisse, aga ka suppide, pasta-, riisi- ja kartulitoitude maitsestamiseks.

Teine supertoiduaine antud püreesupis on brokoli ehk spargelkapsas. Nimetus „broccoli“ pärineb itaaliakeelsest sõnast „brocco“, mis tähendab tugevat kätt või oksa. Tegemist on väärtusliku köögiviljaga, mida inimene on tarbinud juba paar tuhat aastat. Brokoli sisaldab suures koguses erinevaid väärtuslikke toitaineid. Keedetud brokolis on rohkem C-vitamiini kui näiteks apelsinis. Samuti sisaldab brokoli rikkalikult A- ja D-vitamiini ning ohtralt kaltsiumi.

Brokoli oma biokeemilise koostise poolest on kapsaliikidest kõige väärtuslikum. Kaaliumi-, magneesiumi- ja rauasisalduse poolest ületab brokoli kõiki teisi kapsaliike. Lisaks on brokoli on kergesti seeduv, kuna sisaldab mõõdukas koguses kiudaineid ja sobib seetõttu ka mao- ja soolehaigusi põdevatele inimestele.

Karulaugu-brokoli püreesupp (neljale)

  • Brokkoli püreesupp.400 g brokoliõisikuid
  • 100 g kartulit
  • 80 g värsket karulauku
  • 500 ml vett
  • 125 ml kookospiima
  • 1 tl Himaalaja soola
Serveerimiseks:
  • 1 sl seemnesegu
  • täistera rukkileiba

Valmistamisaeg 15 minutit.

Juhised:

Pane potti vesi ning Himaalaja sool. Lisa keevasse vette brokoli ja tükeldatud kartul ning keeda tasasel tulel, kuni köögiviljad on pehmed. Lisa kookospiim, karulauk ning püreesta ühtlaseks. Serveeri seemnesegu ja täistera rukkileivaga.

Kommentaarid:

Kristel Vokk

Kristel on toitumisnõustaja, kes peab toidublogi nimega „Toidujutud”. Ta peab lugu kvaliteetsest toorainest ja leiab, et tervislikult saab toituda igaüks, kes vähegi soovib. „Tervislik toitumine” ei ole lihtsalt moetermin; selle asemel võiks olla hoopis „teadlik toitumine” ja see peaks huvi pakkuma igaühele, kes soovib elada kauem ilusa, noore ja tervena.

You may also like...

Värsked toitumise artiklid e-postile