Astelpaju – kodumaine supermari
Tänu kõrgele antioksüdantide sisaldusele on astelpajuõli ideaalne küpsema naha hooldamiseks.
Astelpaju on iidne pikkade ja kitsaste lehtede ning oranžikaskollaste marjadega taim, mida hinnatakse tänu oma toite- ja meditsiinilisele väärtusele ka tänapäeval. Tegu on külmakindla okaspõõsaga, millel on pikk ajalugu mäestikurahvaste seas ja mis sobib suurepäraselt kasvama ka Eesti kliimasse.
Kõik astelpaju osad – marjad, lehed ning seemne- ja viljalihaõlid – sisaldavad palju bioaktiivseid ühendeid. Neis on rikkalikult looduslikke antioksüdante ja vitamiine, mineraale, aga ka valke ja kasulikke küllastumata rasvhappeid. See tähendab, et astelpaju on ühtaegu ääretult turgutav nii meie immuun- ja närvisüsteemile kui ka väga hea nahahoolduseks
Vana-Kreekas kasutati astelpaju marju hobusesöödana, sest see pani nende kasuka eriliselt särama. Tänu astelpaju heale mõjule nahale ja juustele on see taim leidnud väga palju kasutust ka mitmesugustes kosmeetikatoodetes. Astelpajus leidub unikaalset oomega-7-rasvhapet, mis on otseselt seotud meie naha uuendusprotsessidega ja seetõttu ka asendamatu komponent vananemisvastases kosmeetikas ja nahka taastavates kreemides.
Supertoitudest rääkides on tihtipeale juttu kaugelt eksporditud goji-marjadest, maca’st või spiruliinast. Ainuüksi C-vitamiini on 100 g värsketes astelpajumarjades ligi neli korda rohkem kui kuivatatud goji-marjades. See tähendab, et supermarju ei peaks sugugi nii kaugetest maadest otsima. Kusjuures tervete marjade külmutamisel säilib enamik astelpaju häid omadusi, mistõttu on neid võimalik aasta ringi hõlpsasti tarbida.
Astelpajus peituvad vitamiinid ja mineraalid teevad sellest supermarja
Astelpaju on haruldane taim, mille kõik osad on erakordselt tervislike omadustega.
Astelpaju keemiline koostis varieerub väga suuresti sõltuvalt päritolust, kliimast, vilja suurusest ja taime vanusest. Küll aga kinnitavad kõik teadusuuringud erakordselt kõrget antioksüdantide sisaldust, mille eesotsas on askorbiinhape ehk C-vitamiin. Astelpajumarjades on neile värvi andvad karotenoidid, millel on lisaks antioksüdatiivsele toimele suur osa ka meie nägemisfunktsioonis.
C-vitamiin toetab meie organismi väga mitmel viisil: tugevdab selle vastupanuvõimet eri haiguste vastu, peletab väsimust ja stressi ning on vajalik ka tagamaks terved hambad ja igemed. C-vitamiin aitab hoida igemete sidekoed terve ja tugevana, tänu millele püsivad meie hambad paigal. See tähendab, et ka igemete veritsemine ja igemehaigused võivad olla seotud C-vitamiini puudusega. Kusjuures, kui räägitakse C-vitamiini rikastest toiduainetest, võib alati leida nimekirja eesotsast ka astelpaju. Näiteks piisab vaid 60 g astelpajumarjadest, et kätte saada C-vitamiini soovitatud päevane tarbimiskogus, milleks on 100 mg.
Mineraalainetest leidub astelpajus enim kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi ning seda nii astelpajumahlas kui ka marjas endas. See kooslus on eriti hea nii siis, kui tegeled spordiga ning hetkedel, mis nõuavad palju pingsat ajutööd, sest kõiki neid mineraale on inimesel vaja normaalseks närvitalituseks ja närviimpulsside edasikandumiseks.
Kaltsium ja magneesium aitavad lihaskrampide vastu ning on vajalikud selleks, et areneks ja uueneks tugev luustik. Kaaliumil on aga väga tähtis osa lihaste töö tagamisel. Kusjuures kaltsiumi, magneesiumi ja kaaliumi kaotame trenni tehes ka higi kaudu. Seega, miks mitte võtta treeningu taastusjoogiks teinekord hoopis astelpaju-mahlajook? Seal peituvad mineraalid aitavad taastada nende vajaliku taseme organismis ning antioksüdandid eesotsas C-vitamiiniga tõstavad ka energiataset ja toetavad lihaste taastumist.
Astelpaju kui iidne taim mäerahvaste hõimude toidulaual ja meditsiinis
Astelpajulehetee on hea leevendus hindamisteede vaevuste korral ja ka keha üldise vastupanuvõime suurendamiseks.
Nagu mainitud, on tegu tõeliselt iidse taimega, millel on nii Aasia kui ka Euroopa rahvameditsiinis märkimisväärne koht. Juba sajandeid on astelpaju kasutatud ravimina erinevate vaevuste ennetamiseks. Seda on peetud üheks olulisimaks looduslikuks ressursiks, mida on kasutatud kütuse, sööda, puidu, ravimi ja toiduna. Astelpajupõõsast on kasutusel olnud kõik osad: viljad, lehed, oksad, juured ja koor.
Tiibeti ja Mongoolia rahvameditsiinis kasutatakse astelpajumarju röga ja köha ravimisel ning vereringluse ja seedesüsteemi toetamiseks. Venemaa ja India Himaalaja piirkonnas kasutatakse aga marja nahahaiguste, kollatõve, astma ja seedesüsteemi vaevuste ravimisel. Toime tagab astelpajus leiduv rikkalik antioksüdandikooslus. Antioksüdandid aitavad kehast viia välja vabad radikaalid ja mürkained, mis on tihtipeale seotud põletiku tekkega, samuti toetavad antioksüdandid kahjustunud rakkude uuenemist.
Himaalaja mäestiku rahvameditsiinis kasutatakse astelpaju nii toidus kui ka ravimite valmistamiseks. Sealse traditsioonilise tšatni (želee) valmistamiseks segatakse astelpajumahl suhkrukuubikutega, keedetakse 2–3 tundi raudpannil, kuni saavutatakse paks ja tumepruun mass. Seda kasutatakse aasta ringi külma, köha ja kurguinfektsioonide ravimiseks.
Ka meie esivanemad tuvastasid selle vilja erakordseid omadusi. Eesti rahvameditsiinis on astelpaju tuntud kui vereringet parandav ning astmat, suhkrutõbe ja haavanditõbe leevendav taim. Kusjuures karmimas kliimas (sh ka Eestis) kasvanud astelpajumarjades on C-vitamiini sisaldus isegi suurem kui soojemates piirkondades. Kui meie esivanemate arvamus diabeedi ja astelpaju kohta võis põhineda oletustel, siis tegelikult on aja jooksul seda seost aina rohkem uurima hakatud. Näiteks on märgatud, et kui tarbida astelpaju, siis vere glükoosisisaldus väheneb, samuti on sellel toetav efekt tüsistuste ravil.
Astelpajumahl
Astelpajumahla koostis teeb sellest ideaalse joogi, et taastuda treeningust.
Hoolimata sellest, et astelpajutaim on tervikuna väga väärtuslik, on selle olulisimaks osaks kindlasti marjad. Nendest valmistatakse ka maitsvat mahla, mis on peamine põhjus, miks see taim kogu maailmas aina populaarsust kogub.
Astelpajumahl sisaldab palju rohkem A-, B2- ja C-vitamiini kui teised tuntud mahlad, nagu porgandi-, tomati- ja apelsinimahl. Kõrge vitamiinikontsentratsiooni tõttu on astelpajumahl väga sobilik mahlajookide tootmiseks, sest hea toime ja mõnusa maitse saamiseks piisab vaid väikesest kogusest mahlast.
Astelpajumahla happesus võib küündida pH-skaalal lausa kolmeni, mis teeb sellest võrdlemisi happelise joogi. Mahla enda loomulik suhkrusisaldus varieerub väga suuresti: nii võib 100 g mahlas olla suhkrut 5,6–22,7 g. Seetõttu tasub alati jälgida, kas mahlale on happesuse peitmiseks lisatud suhkrut ja vajadusel seda lahjendada. Sega mahl näiteks mulliveega ja saad väga tervisliku koduse limonaadi. Nagu öeldud: piisab vaid üpriski väiksest kogusest, et mahla kasulikud omadused kätte saada.
Astelpajuõli on laialt kasutusel nii toidulisandina kui ka looduskosmeetikas
Astelpajuõlisid on kahte sorti: viljaliha- ja seemneõli. Mõlemad on väga head E- ja K-vitamiini allikad. Samuti on seal oranžile värvusele viitavaid karotenoide. Just seetõttu on meie nägemisele oranžid porgandid sama kasulikud kui astelpajumarjad.
Karotenoidid on A-vitamiinide eelühend ja A-vitamiin omakorda on üks võtmefiguure meie silmade funktsioneerimises. A-vitamiini puuduse tunneb ära nägemisprobleemide tekke korral või kuivenenud naha ja silmade kaudu. Seega on astelpaju väga kasulik suupiste ka neile, kes veedavad palju aega ekraani taga. Astelpajuõlis on aga võrreldes marjadega karotenoidide kontsentratsioon lausa kordades kõrgem.
Astelpaju viljaliha- ja seemneõlil on aga väga erinev rasvhapete koostis. Viljalihaõli sisaldab pigem küllastunud rasvhappeid, kuid seemneõli tervislikke küllastumata rasvhappeid. Kusjuures astelpaju seemneõli on ainus õli, milles on oomega-3 ja oomega-6 looduslik vahekord 1:1.
Mõlemad nimetatud oomegarasvhapped on inimesele vajalikud, kuid tänapäevasel toidulaual on märkimisväärsesse ülekaalu sattunud oomega-6-rasvhape, mida on kalas ning sea- ja kanalihas, aga ka erinevates seemneõlides. Oomega-6-rasvhape on põletikuliste reaktsioonide kui keha loomuliku kaitsetegevuse soodustaja. Oomega-3 on, vastupidi, selle tekkinud põletiku alandaja. Seetõttu on vajalik, et nende kahe vahekord oleks kas 1:1, nagu see oli meie esivanematel, või isegi oomega-3 kasuks 2:1.
Astelpaju seemneõli tarbitakse enamasti toidulisandina ning seda soovitatakse võtta hommikuti enne sööki. Selliselt aitab see ravida ka gastriiti ja haavandeid, leevendab valu ja ebamugavustunnet ning toetab mao limaskesta paranemist ja uuenemist.
Astelpajuõli sisaldab haruldast oomega-7-rasvhapet, mida leidub meie naha lipiidides ja mis stimuleerib rakkude uuenemist.
Viljalihast saadud õli on kasulik nahale, mistõttu kasutatakse õli pigem farmaatsia- ja kosmeetikatööstuses. Kuivatatud viljalihast pressitud õli sisaldab haruldast oomega-7-rasvhapet, mis on naha lipiidide oluline koostisosa ning stimuleerib naha uuendusprotsesse ja haavade paranemist. Tänu sellele toetab astelpajuõli paikne manustamine ka armide kadumist ning rahustab ja vähendab näiteks päikesekiirgusest põhjustatud nahapõletust või muul viisil ärritatud nahka. Kusjuures astelpajuõli neelab UVB-kiirgust ja seetõttu sobib seda kasutada ka loodusliku päikesekreemi komponendina.
Astelpajuõli sobib väga hästi just küpsemale nahale
Vaatamata sellele, et tegu on õliga, võib astelpajuõlil olla rasvase ja probleemse naha hooldamisel positiivne mõju. Selles peituv linoolhape stimuleerib rasunäärmete tööd, avab poorid ja aitab vähendada rasupunnide teket. Tänu suurele antioksüdandisisaldusele on astelpajuõli ka antibakteriaalne ning leiab kasutust ka akne ravil nii põletiku alandaja kui ka naha taastajana.
Tihti leiab astelpajuõli tänu oma antioksüdatiivsetele omadustele just küpsemale nahale mõeldud vananemis- ja kortsudevastastes toodetes. Astelpajuõli pinguldab ja toniseerib ka lõtvunud nahka, silub kortse ning sobib ka kuiva, ärritunud, kareda ja sügeleva naha hooldamisel. Aastasadu on astelpajuõli kasutatud ka naha külma- ja kuumakahjustuste ravimisel.
Juuksehoolduses leiab astelpajuõli tihti šampoonide ja juuksepalsamite koostisosana. Samuti on see suurepärane lisand juuksehooldusvahendites, mida kasutatakse pärast juuste värvimist või keemiliste lokkide tegemist, et taastada kahjustatud juuksed, nende elastsus ja sära.
Astelpajuviljade fantastiliste omaduste tõttu on varju jäänud selle põõsa lehed ja nende tervistavad omadused. Astelpajulehtedes leidub rohkelt flavonoide, karotenoide ja steroole. Samuti on lehed antioksüdantide poolest viljaga võrdsed.
Et antioksüdandid aitavad tugevdada nii immuunsüsteemi kui ka alandada palavikke ja põletikke, siis on astelpajulehetee väga kasulik erinevate hingamisteede vaevuste leevendamiseks, aga ka keha üldise vastupanuvõime suurendamiseks. Samuti aitab see kaasa tugevamate juuste kasvule ja vähendada nende väljalangemist. Seega ära unusta sügisel põõsa küljest ka lehed ära korjata!
Kuidas astelpaju tarbida?
Astelpaju on oma hapukuse ja tervislikkusega ideaalne variant kergete magustoitude täiustamiseks.
Lisaks sellele, et esimese hooga võib astelpaju korjamine okkaliselt põõsalt ebamugav tegevus olla, võib tekkida ka küsimus, kuidas seda marja üldse tarbida tasub. Mõistagi on mari selle loomulikul kujul inimesele kõige kasulikum, sest marja ümbritsev koor ja selles peituv seeme peidavad samuti väga palju kasulikku. Kuna astelpaju kasulikemad koostisosad on üpriski kuumustundlikud, siis keedumoosi või keedumahla valmistamise asemel on soovituslik hoopis sügavkülmutamine: olgu see siis terve marja, mahla või toormoosina.
Astelpaju sobib tänu väga erilisele magus-hapukale maitsebuketile täiustama nii magusaid kui ka soolaseid roogi. Lisa oma hommikupudrule terveid astelpajumarju ja mett, rikasta hommikusmuutit astelpajuga, maitsesta lihamarinaade moosiga või proovi seda hoopis juustu kõrvale ning muidugi sea ta peategelaseks erinevates magustoitudes ja kookides, pakkudes nii kerget kui ka tervislikku lahendust.
Loe lisaks: jõhvikas, mustikas ja marjad
