Õuna- ja mustikakrõbedik

Kindlasti olete kuulnud ütlust, et üks õun päevas hoiab tervise korras. Mustikad on jällegi sellised supermarjad, millele enamik teisi marju ja puuvilju ei jõua oma toitainesisaldusega ligilähedalegi.

Kui sügiseti tabab Eestimaa aedasid õunauputus, siis ei tea paljud, mida õuntega peale hakata ning alahindavad, kui väärtusliku viljaga tegu on. Mustikate asemel haaratakse aga tihti poest mõni välismaine „supertoit”. Allpool olev retsept sisaldab mõlemat kodumaist imevilja, mille abil saab palju oma tervise heaks ära teha – seda ka magustoitu süües.

Mustikad on rikkad antioksüdantide poolest, sisaldades eeterlikke õlisid, pektiini, park- ja värvaineid, antotsüaane (marja rakumahlas olev looduslik värvaine) ning orgaanilisi happeid. 100 grammist mustikatest saame keskmiselt 40 mg C-vitamiini, lisaks veel B-grupi vitamiine ja mangaani, karotenoide ja muid kasulikke aineid.

Mineraalainetest on mustikates ülekaalus südametegevuseks vajalik kaalium, samuti saame nendest ka rauda. Mustikad (ka varred ja lehed) sisaldavad insuliinitaolist ainet neomürtilliini, mis aitab reguleerida vere suhkrusisaldust. Mustikad on imemarjad vanusega võitlemiseks, suurepärased mälu parandajad, silmaprobleemide leevendajad, salenejate abistajad ning kogunud tuntust ka parima kõhurohuna lastele.

Õunad on vitamiini- ja kiudainerikkad ning soodustavad seedimist

Õunad sisaldavad lisaks antioksüdantidele suurel hulgal vitamiine, eriti C-vitamiini, rohkelt kiudaineid ja kasulikke fütotoitaineid. Vett on õuntes 85–90%, valkaineid ainult 0,4% ja rasva 0,3% (seemnetes). Õunte suhkrusisaldus kõigub olenevalt viljade küpsusastmest ja ulatub küpsetel viljadel 8,5–12%-ni, kuid suhkrusisaldust ei pea kartma, kuna õunas olevad kiudained aitavad hoida ära veresuhkru liiga kiire tõusu.

Kiudainetest on õunte puhul oluline pektiinisisaldus. Pektiin on õunte rakumahlas lahustunult esinev tarrendaine. Seda on viljades kõige rohkem koristusküpsuse ajal või veidi varem. Pektiini kasulikkus seisneb selles, et aine seotakse soolestikus rasvadega, mis alandab kolesteroolitaset. See ennetab katu teket veresoontes ning tänu sellele väheneb südame-veresoonkonna haiguste risk.

Nii õunad kui ka mustikad sisaldavad kiudaineid, mis aitavad ennetada soolestikuvähki ning tugevaid vererõhu kõikumisi. Lisaks reguleerib õunte kiudainesisaldus bakterite paljunemist sooltes. Kiudained aitavad käärsooles kas liigset vett absorbeerida või seda lisada, normaliseerides seedimist kõhukinnisuse ja -lahtisuse puhul. Kiudained aitavad leevendada ka ärritunud soole sündroomi, mida iseloomustab kõhukinnisus või -lahtisus, kõhuvalu ja gaasid.

Õunte söömine aitab hoida hambad tervetena, kuna vilja närimine puhastab hästi hambavahesid, suurendab süljenäärmete tööd ja vähendab bakterite hulka suuõõnes. Lisaks aitab õun kehast ülearuse keedusoola ja vee välja viia, mõjudes vererõhku langetavalt.

Õuna- ja mustikakrõbedik (neljale kuni kuuele)

• 300 g õunu (puhastatud ja tükeldatud)
• 200 g mustikaid
• 400 g kohupiimapastat

Krõbeda katte jaoks:

• 35 g täisterakaerahelbeid
• 60 g mandlilaaste või mandleid
• 35 g riisijahu või muud meelepärast jahu
• 50 g kookospalmisuhkrut
• 50 g võid
• kaneeli
• muskaatpähklit
• soola

Valmistamisaeg 45 minutit. Soovi korral võid serveerida jäätisega.

Juhised:

Sega esmalt kokku krõbeda katte komponendid. Selleks sega mandlilaastud või tükeldatud mandlid, jahu, kookospalmisuhkur, kaneel, riivitud muskaatpähkel ja sool. Sega ühtlaseks ning purusta sisse või. Mudi segu nii kaua, kuni saad purutaolise massi.

Piserda ahjuvormi pisut oliiviõli, lisa mustikad ja tükeldatud õunad; kata kohupiimapastaga ja eelnevalt valmistatud purukattega.

Tõsta vorm eelsoojendatud ahju 175 ˚C juurde 20–25 minutiks küpsema. Lase enne serveerimist pisut jahtuda.