Tänapäeval tarvitatakse paprikat söögitegemiseks pea kõikjal maailmas –nii värskelt, konserveeritult kui ka pulbrina. Värskelt tarvitamiseks tuleb paprikal ära lõigata varrepoolne ots ja eemalda seemned.
Paprikat saab kasutada väga erinevalt: täiesti iseseiva toiduna, aga ka suppide ja pasta lisandina, salatina lihatoidu juurde, pressida mahla või hoopis marineerida. Teravamat paprikat ehk tšillit armastatakse eelkõige lõunapoolsetel aladel, näiteks Mehhikos. Kõige tuntum paprikast valmistatav maitseaine on paprikapulber. Seda on mitut sorti, vastavalt teravusele.
Paprika sisaldab ohtralt C-vitamiini ja värv näitab küpsusastet
Paprika, mis pole veel küps, on alati roheline. Küpsedes omandab vili kollasemaid või punasemaid toone, samuti muutub maitse magusamaks. Koostisosad on aga nii punasel, kollasel kui ka rohelisel paprikal üsna sarnased.
Paprika eeliseks ka väga väike kalorsus: vastavalt vilja küpsusastmele on 100 grammis paprikas kõigest 19–28 kcal. Kilokaloreid napib, sest 100 grammis paprikas on vaid 3 grammi süsivesikuid, 0,3 grammi rasva ja 1,1 grammi valku.
Kuigi kilokaloreid on paprikas vähe, on tema koostis väga mitmekesine. Paprikas leidub väga palju kaaliumi, magneesiumi, tsinki ja kaltsiumi. Samuti on paprikas ohtralt vitamiine: A- ja B-vitamiini kõrval sisaldab see iseäranis suures koguses C-vitamiini.
Kõige rohkem on C-vitamiini punases viljas: kui 100 grammis rohelises paprikas on ligi 140 milligrammi C-vitamiini, siis punases tomatpaprikas isegi kuni 400 milligrammi. Seetõttu kuulub paprika kõige C-vitamiini-rikkamate toiduainete hulka.
Paprika sisaldab ka flavonoide ja karoteeni. Flavonoididel on antioksüdeeriv toime, mistõttu on nad inimese tervisele väga kasulikud. Nad toimivad kehas kui radikaalipüüdjad, kahandades teatud haigustesse haigestumise riski.
Flavonoidide suurema manustamise korral alaneb südame- ja veresoonkonnahaiguste oht. Karoteeni esineb eelkõige värvilistes viljades. Ka neil kui antioksüdantidel on rakkusid kaitsev toime. Paprikakauna värvitoon varieerub karotenoidide eri värvainete tõttu. Enamik karotenoide on punased, ent on ka kollaseid värvaineid.
Toortatar on tervislik gluteenivaba kõrvalroog
Toortatar on väga kasulik toiduaine. Organism omistab toortatrast valmistatud roogi väga hästi ning need annavad pikaaegse täiskõhutunde. Tatar sobib nii pudruks, kala- ja lihatoitude lisandiks kui ka küpsetistesse – seega nii soolase kui ka magusana. Lisaks lihtsale kasutamisele on tatral ka raviväge, mis mõjub ergutavalt, suurendab lihasjõudu, vastupidavust ja tugevdab põletikuvastaseid protsesse.
Samuti takistab toortatar organismis selliste ainete moodustumist, mis põhjustavad reumatoidartriiti, jämesoolepõletiku ja nendega seotud valusid, ühtlasi reguleerib see vere suhkrusisaldust. Lisaks on leitud, et toortatar suurendab immuunsüsteemi elementide moodustumist ja nende aktiivsust, pidurdab bakterite paljunemist ja vähendab ägedate nakkushaiguste tekkevõimalusi hingamisteedes.
Tatras leidub ka väga palju elutähtsaid mineraalaineid ja vitamiine, karotenoide, ensüüme, lahustamatut kiudainet jm. Mikroelementidest leidub tatras räni, fluori, niklit, vaske ja alumiiniumi rohkem kui üheski teises tangaines. Kuna tatar on gluteenivaba, siis saavad sellega oma toidulauda rikastada ka need, kes ei või süüa rukki-, nisu-, odra- ega kaeratooteid.
Paprika suupistet tatrajahust on väga mugav pakkuda ootamatutele külalistele. Samas sobib see ka põhitoidukorraks, lisades kõrvale värske salati. Ühtlasi on seda mõnus võtta kaasa piknikule või ampsata talvisel väljasõidul sooja tee kõrvale.
Paprika suupiste toortatrajahust (20 tk)
3 muna
200 g sibula ja paprika toorjuustu
200 g riivitud juustu
150 g kirsstomateid
1 paprika
125 ml toortatrajahu
Himaalaja soola
sidrunipipart
Valmistusaeg 40 minutit
Juhised:
Vahusta munad, lisa toorjuust, riivitud juust ja sega ühtlaseks massiks. Lisa poolitatud kirsstomatid, tükeldatud paprika, jahu ning sega ühtlaseks. Maitsesta Himaalaja soola ja sidrunipipraga.
Vala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või suuremasse ahjuvormi ning küpseta ahjus 200 °C juures 25–30 minutit.
Kristel on toitumisnõustaja, kes peab toidublogi nimega „Toidujutud”. Ta peab lugu kvaliteetsest toorainest ja leiab, et tervislikult saab toituda igaüks, kes vähegi soovib. „Tervislik toitumine” ei ole lihtsalt moetermin; selle asemel võiks olla hoopis „teadlik toitumine” ja see peaks huvi pakkuma igaühele, kes soovib elada kauem ilusa, noore ja tervena.