Veregrupidieet põhineb ürgsete inimtüüpide toitumisel
Dieedid sõltuvad tihti moevooludest ning viimasel aastakümnel on au sisse tõusnud toitumine vastavalt inimese veregrupile. Kas ja kui palju peaks tervislikult mõtlev inimene sellise suunaga kaasa minema, seda püüamegi natukene uurida.
Erinevatele veregruppidele mõeldud dieedi taga seisab teadaolevalt mitmeid inimesi, kuid kõige tugevamalt on esile tõusnud Peter J. D’Adamo nimi dieedi loojana. Ta andis 1996. aastal välja populaarsust kogunud ning hiljem ka Eesti poodidesse jõudnud raamatu „Eat Right for Your Type“.
Lühidalt seisneb veregrupidieedi idee selles, et erinevate veregruppidega inimesed suudavad toitu ka erinevalt seedida ning oma veretüübile mittevastavat toitu süües võib organism liigselt kurnata ja sellest saavad alguses mitmed terviseprobleemid. Teisalt jälle on võimalik õige toitumisega jagu saada mitmetest terviseprobleemidest.
Seni on erinevad dietoloogid, arstid ja teadlased seisukohal, et veregruppide järgi inimestele dieedisoovituste jagamiseks puudub siiski piisav teaduslik alus ehk tehtud uuringute põhjal napib meetodi tõestust.
D’Adamo arvates suudab aga iga veretüüp erinevalt seedida teatud tüüpi proteiine ehk lektiine ning ta usub, et vale toit koos valede lektiinidega tekitab organismile negatiivseid ilminguid. Nii võivad valest toitumisest D’Adamo hinnangul alguse saada näiteks ainevahetushäired, puhitus ja isegi mitmed haigused nagu näiteks vähk. Tema teooria kohaselt tuleb igale veretüübile määrata erinev dieet koos treeningkavaga.
Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Pille Õuna arvates pole veregrupidieedi puhul tegemist niivõrd moevooluga, vaid pigem iga inimene lähtub enda vajadusest ja uudishimust. „Kui nii võtta, siis miks mitte lasta endal määrata veregrupi järgi toitumine ja kui see annab soovitavaid tulemusi, on hea. Samas psühholoogias määratakse temperamendi tüüpe, nii võiks määrata ka vastavalt veregrupile toitumist. Inimesed on kõik erinevad ning soovitada kõigile ühtemoodi toitumist pole mõeldav. Toitumissoovituste andmisel tuleb lähtuda individuaalsuse printsiibist,“ selgitas Õun.
Veregrupidieet ja tasakaalustatud toitumine
Peter J. D’Adamo soovitab oma dieediplaanis vastavalt veregrupile loobuda täielikult näiteks lihast või piimatoodetest, mis on toitumisplaani kujundamisel suur samm. Pille Õuna sõnul tuleb siiski iga otsuse juures n-ö vaadata otsa inimesele ja individuaalselt lähtuda.
„Kui on selge, et piimatooted ei sobi või avaldavad negatiivset mõju organismile, siis ei tasu pimesi uskuda kõike, mida soovitatakse. See, kes läheb ja laseb teha menüü vastavalt veregrupidieedile, võib järgida soovitusi ning selle läbi teha. Kui muutused on positiivsed, siis on hästi, kui vastupidised, siis tuleks ikka vastava ala spetsialistiga koos üle vaadata või dieet ära lõpetada ning lähtuda tasakaalustatud toitumisest,“ paneb Õun kõigile dieedipidajaile südamele.
Toitumisnõustaja sõnul võib ka veregrupidieeti pidades kombineerida omavahel dieedist tulenevad soovitused ja tasakaalustatud toitumise põhimõtted. „Kui piimatooted ei sobi, võib need asendada, või kui lihatooteid on soovitatud, kuid inimene ei taha neid süüa, olles näiteks taimetoitlane, siis on selge, et seda ei saa teha. Lihavalku saab asendada, kui süüa kaun- ja teravilja, piimatooteid asendada taimsete piimadega,“ selgitas ta, kuid lisas, et kõige parem on siiski pöörduda alati toitumisnõustaja poole, kellega koos saab üle vaadata, mis inimesele täpsemalt sobib ja mis mitte. „Loomulikult, kui inimene on otsustanud järgida samm-sammult dieeti, siis nii ka olgu. Sellegipoolest tuleb olla tähelepanelik ja jälgida muutusi oma organismis. Alati saab dieeti muuta, parandada või lõpetada.“
Veregrupid ja toitumine
Veregrupitüüpi määratakse tavaliselt ABO-süsteemi põhiselt ja lisaks ka Rh(reesus)-kuuluvuse kaudu. See tähendab seda, et inimese veregrupp saab olla kas A, B, AB või O ning vastavalt kas Rh-positiivne või -negatiivne. Viimane küll ei mängi toitumisplaani koostamisel suurt rolli. Seega saab veregrupidieedi toitumiskavad jagada reeglina nelja suurde rühma.
Veregrupp O
D’Adamo sõnul on O veregrupp pärit meie esivenematelt ning mõeldud suure stressikoormusega toime tulemiseks. Dieedi kohaselt peaksid selle veregrupiga inimesed tarbima rohkelt proteiine tailiha ja kala näol. Piirata tuleks teravilja ja leiva osakaalu.
Teisisõnu ei erine selle veregrupi toitumine suuresti üle maailma levinud kõrge proteiinitaseme ja madala süsivesikute hulgaga dieetidest, nagu näiteks Atkinsi dieet. Lisaks lihale ja kalale on soovitatav ka oliiviõli, mõistlikult võib tarbida mune, pähkleid, seemneid, teatud juur- ja puuvilju. Menüüst tuleks välja lülitada piimatooted, oad, makaronid ja riis.
Trenn ei tohiks olla liiga intensiivne, soovitatakse aeroobseid treeninguid, näiteks jooksmine.
Veregrupp A
Usutavasti on tegemist veregrupiga, mis tekkis pärast jahiajastu lõppu koos põllumajanduse algusega ning seega vajavad seda tüüpi inimesed toitaineid hoopis süsivesikutel põhinevatest toitudest. Seega soovitab D’Adamo sojaproteiine, tera- ja juurvilju ning keelab tarbida liha. Lisaks lihale tuleks hoiduda ka piimatoodetest.
Süüa võib rahus pähkleid, seemneid, ube, helbeid, makarone, riisi ning puu- ja juurvilju.
Treening peaks olema kerge, A-veregrupi inimesed võiksid proovida näiteks joogat või golfi.
Veregrupp B
D’Adamo on selle veregrupi jäljed viinud nomaadideni Aasias ning tema sõnul on antud tüübiga inimesed geneetiliselt sobivad erinevatesse tingimustesse. Seega võivad B-gruppi kuulujad tarbida rahus piima– ja lihatooteid ning peavad oma menüüst välja jätma oluliselt vähem kui teised.
Piirata tuleks maisi, nisu, läätsi, tomateid ja pähkleid. Kindlasti võiks selja pöörata töödeldud toidule ning võimalikult vähe tarbida ka kõrge süsivesikusisaldusega tooteid.
Treenida tuleb mõõdukalt, soovitatud on näiteks matkamine, tennis ja ujumine.
Veregrupp AB
See veregrupp jagab A- ja B-grupi tunnuseid. Siinkohal võib olla keeruline otsustada, kumma dieeti siis jälgida, arvestades, et üks on taimetoitlane ja teine soosib pea kõiki toiduaineid.
D’ Adamo soovitab siiski peamiselt eelistada taimetoitlase elu, kuid aegajalt võib endale lubada ka liha, kala ja piimatooteid. Tarbida võib sojakohupiima ja mereande.
Dieediplaan soovitab treenida vaheldumisi nii rahulikus tempos kui ka rangema režiimiga.
Veregrupidieet Eestis
Eestis pakuvad veregrupist lähtuvalt dieedi koostamise teenust mitmed toitumiskliinikud.
„Riiklik meditsiinisüsteem on konservatiivne ning veregrupidieet kuulub alternatiivmeditsiini alla,“ selgitas Pille Õun. Kindlasti saaks tema sõnul veregrupidieeti haakida tavameditsiini külge nii nagu paljusid teisi alternatiivravimeetodeid, kuid riiklik meditsiinisüsteem on selleks praegu veel liiga jäik.
Dieedi pidamine omal käel
Ühtegi toidugruppi ei tasu kindlasti omal käel menüüst eemaldada, vaid alati pidada nõu spetsialistiga, kes kontrollib, et organism saaks kõik vajalikud toitained kätte.
„Kui inimene otsustab dieetidega iseseisvalt katsetada, siis vastutab ta ise tagajärgede eest. Ebaõnnestumise korral ei saa mitte kedagi süüdistada,“ sõnas toitumisnõustaja Pille Õun, kelle sõnul leiab plusse ja miinuseid iga dieedi juures ning kindlasti leidub ka neid, kellele sobib just veregrupi põhiselt toitumine.
„Mõnele sobib paleotoitumine, mõnele kaseiini/gluteenivaba toitumine või hoopis toortoitumine. Mida inimene saab teha, on see, et ta leiab igast ühest midagi, mis talle sobib ning kombineerib nii oma toitumise. Ei tasuks ära unustada ka riiklikke toitumissoovitusi või soovitusi, mida on andnud toitumisnõustaja,“ selgitas Õun.
Nõustaja paneb inimestele südamele, et kui valida endale sobivat dieeti, siis tuleks alati info saamiseks allikatena kasutada ja usaldada teaduslikult tõestatud materjale, mille tulemuste taga ei seisa suurkorporatsioonide tellimused. „Samuti ei sobi allikaks üksikisikute läbiproovitud dieetide avalikustatud tulemused,“ rõhutas Õun. „Iga inimene on siiski individuaalne ning ühele sobiv lähenemine ei pruugi kindlasti töötada teise puhul. “
Toitumisnõustajana ei oska Õun öelda, kas või kui palju tema kolleegid veregrupidieedist peavad või seda soovitada julgevad. „Mina leian, et veregrupidieet on üks nendest, mida tasub inimesel proovida, seda enam, et saab teada oma veregrupi ning selle juurde soovitatavad toiduained. Iga organism omastab omal moel toiduaineid ning see võiks olla mõttekoht,“ leidis ta.
Proovida või mitte?
Veregrupidieedi kohaselt vaadatakse iga inimest individuaalselt ning lubatakse, et oma veregrupile sobivaid toite valides saavutatakse kaalulangus, tõuseb energiatase ning püsib parem tervis. Tegelikult ei keskendugi veregrupidieet niivõrd kaalulangetusele, kuivõrd just pigem paranenud tervisenäitajaile, paremale enesetundele ja suurenenud vastupanuvõimele haigustele.
Toitumisnõustaja Pille Õuna sõnul leiab iga dieedi juures eeliseid ja puudusi. „Iga inimene lähtugu enda vajadusest, enesetunnetusest ja maailmavaatest,“ kinnitas ta ning pani inimestele südamele, et tegelikult ei paranda kedagi ju ainult toitumise muutmine, vaid sama olulised on ka hingeline tasakaal ja füüsiline tegevus (regulaarne liikumine kas või kõndimise, jooksmise või jalutamise näol).
„Leida tasakaal nende vahel võib olla tänapäevases infotulvas vahel keerukas, kuid leides endale abistajad, õpetajad või nõustajad, on iga takistus ületatav,“ sõnas Pille Õun.