Tsink ergutab immuunsüsteemi ja meeste viljakust

by Ly Aunapu

Tsink on vajalik element immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, aidates kaasa organismi kasvule ja haavade paranemisele ning on vajalik lõhnade ja maitsete tundmiseks. Tsingil on kanda ka tähtis roll meeste viljakusel.

Kõrvitsaseemned on head tsingiallikad. Tsink aitab ennetada külmetust ja toetab immuunsüsteemi.

Tsinki on väikeses koguses vaja organismi igapäevaseks normaalseks toimimiseks. Inimese kehas on ligikaudu 2–3 grammi tsinki, peamiselt leidub seda skeletilihastes ja luudes. Inimese organism ei suuda tsinki toota ega kaua säilitada, mistõttu on vaja seda saada toidust või toidulisanditest.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Külli Holstingu sõnul võib tsingi kasutamisele kohe mõtlema hakata, kui märgatakse esimesi viirushaiguse nähtusid. „Kui nina muutub vesiseks või kurgus on kraapiv tunne, võiks mõelda tsingi võtmisele. Tsink toetab limaskesti ning aitab viirustele koheselt vastu astuda. Uuringud kinnitavad, et tsingi tarbimisega lüheneb ka viirushaiguse põdemise aeg,” selgitab Holsting.

Tsink immuunsüsteemi tugevdajana

Tsink on tuntud immuunsüsteemi tugevdaja ning aitab vähendada külmetushaigustesse nakatumist. Tsink mõjutab immuunsüsteemi erinevaid aspekte, aidates organismil mikroobe hävitada, kaitsta vabade radikaalide kahjustuste eest ja tõsta T-lümfotsüütide ehk T-rakkude hulka. T-rakud aitavad organismil võidelda nakkusega tuvastades viiruste ja mikroobide poolt nakatatud rakke. Kuigi mitmed uuringud on näidanud, kui oluline on tsink immuunsüsteemile, ei ole selgusele jõutud, kuidas see täpselt aitab haiguste vastu võidelda.

Arvatakse, et kui tarbida tsinki vähemalt viie kuu jooksul, väheneb risk külmetushaigustesse jääda ning kui juba on haigeks jäädud, siis kiirendab tsingipreparaatide võtmine paranemisprotsesse. Indias tehtud uuring näitas, et katsealused, kes tarbisid tsinki 24 tunni jooksul pärast külmetushaiguse esimeste sümptomite ilmnemist, kogesid nende sümptomite kiiremat kadumist kui katsealused, kes tsinki lisaks ei tarbinud.

Samuti märgati, et nende patsientide osakaal, kes võtsid lisaks tsinki ja endiselt vaevlesid viis kuni seitse päeva pärast külmetushaiguse tekkimist külmetussümptomite käes, oli väiksem, kui tsingi mittetarbijate osakaal.

Tsingi võtmeroll viljakusel

Tsink avaldab olulist mõju meeste tervisele, parandades seksuaalset võimekust ja viljakust. Tsinki leidub spermas ja eesnäärmes, see on vajalik eesnäärme normaalseks talitluseks. Arvatakse, et tsingi vähenemine rakkudes soodustab nende rakkude arenemist kasvajarakkudeks ning eesnäärme vähi puhul on täheldatud tsingisisalduse langemist eesnäärmes.

Tsink aitab kaasa spermatogeneesile ehk seemnerakkude arenguprotsessile, mille käigus valmivad viljastumisvõimelised spermatosoidid. Madala tsingisisaldusega võib kaasneda ka väiksem kogus spermatosoide, mis meeste viljakust otseselt mõjutab. Tsink aitab hoida organismis vajalikku testosteroonitaset ning ennetada erektsioonihäireid. Tsingile lisaks mõjutavad meeste viljakust sellised mineraalained nagu seleen, vask, molübdeen ja vanaadium.

Kuigi tsinki seostatakse eelkõige meeste tervisega, on see oluline mineraal ka naiste viljakuse seisukohast. Tsinki on vaja naissuguhormoonide östrogeeni ja progesterooni tootmiseks ning ebapiisav tsingitase võib kaasa tuua hormonaalprobleemid. Liiga madal või kõrge östrogeenitase organismis võib soodustada menstruaalhäirete tekkimist, tuua kaasa äkilised meeleolumuudatused, varajase menopausi, viljatuse ning soodustab vähirakkude teket.

Tsingi teised kasutegurid

Tsinki on lisaks sperma tootmisele vaja ka ensüümide tööks ja maohappe tootmiseks. Samuti toetab tsink limaskestade kaitsevõimet ja tööd ning on abiks kollageeni moodustumisel. Kollageen on oluline meie nahale, liigestele, luudele, hammastele ja veresoontele. Tsink aitab aeglustada vananemisprotsesse kehas ning aitab võidelda vabade radikaalide kahjustuste eest.

Tsinki leidub immuunsüsteemi toetamiseks paljude ravimite koostises, näiteks külmetuse raviks mõeldud pastillides, ninapihustites ja -geelides. Tsingi kasulik mõju on teada väga paljude erinevate haiguste ravimisel. Näiteks kasutatakse tsinki kasvuprobleemide ja laste kõhulahtisuse ravimiseks. Samuti immuunsüsteemi tugevdamiseks, külmetuse raviks, kõrvainfektsioonide ja alumiste hingamisteede haigustel korral. Tsink on lisaks tuntud ka astma, kõrge vererõhu, psoriaasi, ekseemi ja akne ravis.

Skeletilihastele ja luudele lisaks leidub tsinki ka meie neerudes, kõhunäärmes, silma võrkkestas, hammastes, juustes, nahas, maksas, vererakkudes, eesnäärmes ja munandites.

Tarbi loomset valku

Kalkuni- ja tumedam kanaliha on head tsingiallikad.

Kõrge tsingisisaldusega toiduained sisaldavad ka rohkelt valku. Sellised on veise-, sea- ja lambaliha, mis sisaldavad rohkem tsinki kui näiteks kala. Samuti on tumedam osa kanast kõrgema tsingisisaldusega kui valge kanaliha.

Teised head tsingiallikad on mereannid, piimatooted (juust), muna, pähklid, seemned (eriti kõrvitsaseemned), kaunviljad, täisteraviljad ja pärm. Puu- ja juurviljad ei ole väga head tsingiallikad. On oluline ka meeles pidada, et taimsetest allikatest saadavat tsinki ei suuda keha nii hästi omastada kui loomsetest allikatest.

Taimetoitlaste päevane tsingivajadus on ligikaudu veerandi võrra suurem kui segatoitlastel, kuna taimsetes toiduainetes olevad fütaadid takistavad tsingi omastamist. Need moodustavad mineraalainetega raskesti omastatavaid ühendeid. Seepärast peaksid madala valgusisaldusega dieedi pidajad ja taimetoitlased tarbima rohkem tsinki, et mitte kannatada tsingipuuduse käes. Taimetoitlased saavad tsinki eelkõige seemnetest, pähklitest ja kaunviljadest.

Soovituslik päevane tsingikogus täiskasvanud inimesel on 9 milligrammi. Selline kogus tsinki leidub näiteks 100 grammis hautatud maksas, 180 grammis sea- ja veiselihas, 400 grammis kamas, 300 grammis juustus, 450 grammis leivas, 150 grammis seemnetes ja pähklites.

Tsingi puudujääk kehas

Kuigi arenenud riikides on raskekujuline tsingipuudus väga harva esinev, võib seda siiski esineda mõõdukal kujul. Vähene tsingisisaldus organismis võib kaasa tuua mitmed ebameeldivad kõrvalnähud nagu sage haigestumine ja nahahaavandid. Tsingipuudust seostatakse ka aeglase kasvu, raskesti paranevate haavadega ja pimedas hägustunud nägemisega. Samuti võib kaasneda madal insuliinitase, ärrituvustunne, naha kuivus, iiveldustunne.

Ka juuste väljalangemine võib anda märku tsingipuudusest kehas. Kuna tsink aitab kaasa rakkude normaalsele arengule ja selle puudus nõrgendab rakke, võib olukord viia peanaha rakkude kahjustusteni ning avalduda juustekaos. Siinkohal on oluline teada, et need sümptomid ei pruugi olla seotud tsingipuudusega, vaid ka mõne muu tervisehädaga, mistõttu ei tohiks endale kohe diagnoosi ise panema hakata.

Mõõdukas tsingipuudus võib kaasneda ka mõningate soolestikuhaigustega, mis takistavad toitainete imendumist; alkoholismiga, kroonilise neerupuudulikkuse ning teiste krooniliste haigustega, mis organismi nõrgestavad. Madal tsingisisaldus kehas võib viia meeste viljatuseni, soodustab depressiooni ja teist tüüpi diabeedi teket.

Maitsete tundmine ja nägemine

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Külli Holstingu sõnul langeb vanematel inimestel kehas tsingitase, mistõttu hakkavad nad vähem maitset tundma ja seetõttu rohkem soola ja suhkrut tarbima. Maitsetundlikkuse kadu esineb ka anorektikutel, kel on tsingitase organismis väga madal. Seepärast on neil võimalik kokata ja istuda toidulauas, ilma et tekiks kiusatus süüa. See teeb toitumisspetsialist Külli Holstingu sõnul söömishäire avastamise keeruliseks.

Väga madal tsingipuudus kehas võib omakorda tuua kaasa anoreksia sümptomid, kuna maitsetundlikkuse vähenemise tõttu ei teki vajadust toidu järele. Kui see kestab pikema aja jooksul, kaasneb sellega kiire kehakaalu kaotus ning keha jääb ka teiste vajalike toitainete nälga.

Tsingil on tähtis roll kanda silmade tervises ning silma võrkkestas leidub suurel hulgal tsinki. Tsink aitab A-vitamiinil toota pigmenti nimega melaniin, mille roll on silma kaitsta. Samuti aitab tsink pimedas paremini näha. Tsingivaegus võib halvendada nägemist ning raske vaeguse korral, mis arenenud riikides väga harva levinud, võib põhjustada ka muutusi silma võrkkestas.Siinkohal on oluline meeles pidada, et liiga suures koguses tsinki mõjub silmade tervisele hoopiski halvasti, mistõttu ei tasu tsingipreparaatide võtmisega ka liialdada.

Tsingipuuduse käes kannatajad

Maksast saab rohkelt tsinki ja teisi mineraale.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Külli Holstingu sõnul võiksid tsinki toidule lisaks manustada need, kel valged laigud küüntel ja nahal. Need on märgid juba olemasolevast tsingipuudusest. Tsingipuudusest võivad märku anda ka isumuutused, kui on näiteks tavapärasest suurem vajadus tarbida magusat või soolast. Samuti maitse-ja lõhnatajumuutused, kaalutõus ja -langus.

„Tsingist sõltub meie maitsetunnetus. Tsingi puudusel langeb maitseretseptorite funktsioon ning me ei suuda enam toite lõhna ja maitse järgi eristada. Tsinki kasutab organism ka süljenäärmetes,” selgitab Külli Holsting.

Tsink aitab vereringehäirete korral, mistõttu võiksid need, kel vereringe ja minestamisega probleeme, tsinki toidulisandite kujul tarbida. Toitumisnõustaja Külli Holsting soovitab tsingipreparaate ka alkoholitarvitajatele, raualisandite tarbijatele, maksatsirroosi ja seedekulglahaiguste puhul. Samuti võiksid tsinki lisaks tarbida rasedad, kel nahaprobleemid ja sagedad iiveldushood. Kõrgendatud stressi puhul võib samuti tekkida tsingipuudus, mistõttu võiks ennetamiseks tarbida toidulisandeid.

Tarbi vajadusel toidulisandeid

Toitumisnõustaja sõnul on tsingi parimaks omastamiseks soovitatav võtta selliseid toidulisandeid, kus esineb tsinktsitraati, askorbaati, l-metioniini ja biotranformeeritud vormina tsinki. Samuti rõhutab ta, et kauaaegsel tsingiteraapial on lisaks vaja tarbida ka vaske.

Tsingi imendumist takistavad suures koguses kaltsium ja raud, madal maohape, fütaat, oksalaat ja taniin. „Fütaate ehk niinimetatud antitoitaineid leidub teraviljades ja kaunviljades, oksalaate rabarberis, spinatis ning tees ja kohvis. Viimased on tuntud ka taniinide ehk parkainete rohkuse poolest, mis kõik takistavad kaltsiumi, raua ja tsingi imendumist,” selgitab toitumisnõustaja Külli Holsting. Tsink ise aitab kaasa aga B-vitamiinide imendumisele.

Tsinki leidub enamike multivitamiinide ja mineraalide koostises. Kui tsinki manustada toidulisandite näol, on oluline sellega mitte liialdada. Liiga suurtes kogustes tsinki võib põhjustada kõhulahtisust, kõhukrampe, oksendamist. Sellisel juhul ilmnevad need nähud 3–10 tunni jooksul pärast toidulisandite manustamist ja kaovad lühikese aja jooksul pärast toidulisandite tarbimise lõpetamist. Kui kasutada liigselt ninasse pihustavaid ravimeid ja geele, mis sisaldavad tsinki, võib esineda lõhnataju ajutine kadumine.

Väldi ületarbimist

Samuti on oluline teada, et tsingipreparaadid võivad avaldada mõju mõningate ravimite toimele nagu näiteks antibiootikumid ja antibeebipillid. Tsink võib mõjutada ka teiste toidulisandite nagu kaltsiumi, magneesiumi, vase ja raua imendumist. Seepärast on soovitatav enne tsingipreparaatide võtmist pidada nõu asjatundjaga. Tsingipuudus arenenud riikides on siiski vähe levinud, mistõttu ei tasuks kohe apteeki tsingipreparaatide järele tormata.

Selleks, et teada saada, kas organismis esineb tsingipuudust, võib proovida kodusel testimisel niinimetatud maitsmise testi. Selleks võib täiskasvanu kohta segada 50 milligrammi tsinksulfaadi poole klaasitäie veega. Kui vedelik on magus ja meeldiva maitsega või nagu tavaline vesi, siis see tähendab, et organism vajab rohkem tsinki. Kui vedelik on metallimaitsega ja pigem ebameeldiv, tähendab, et kehas on juba piisavas koguses tsinki. Kindlam variant tsingipuudust testida on siiski lasta teha vereanalüüs.