Tomatisupp kergelt tšilliste hiidkrevettidega

Mida peaks sööma, et olla terve ja täis energiat? Toitumisteadlased ütlevad, et just köögiviljad annavad meile elu, kindlustades meid peaaegu kõikide vajalike toitainetega. Eesti suvi annab meile võimaluse nautida kõige magusamaid, mahlasemaid ja maitsvamaid tomateid. Rumal oleks neist punastest, kollastest, triibulistest, väikestest ja suurtest viljadest mitte kasu lõigata, sest tomat on tõeline tervisepomm!

Küpsed punased tomatid sisaldavad beetakaroteeni kuni neli korda rohkem kui pooltoored rohekad viljad. Lisaks sisaldavad tomatid palju lükopeeni, mida leidub vereplasmas ning suure lükopeenisisalduse tõttu on ka värvus punane. Lükopeenisisaldus suureneb tomati kuumtöötlemisel.

Enim toitaineid leidub tomati koores, seepärast on koortega valmistatud tomatipüree kasulikum. Soovitavam on kasutada tumedamaid punaseid tomateid, sest neis on rohkem lükopeeni ning ka maitse on parem.

Lükopeen koos beetakaroteeniga on antioksüdant, mis vähendab paljude haiguste riski nagu näiteks südame-ja veresoonkonna haigused, luude hõrenemine, teatud vähivormid ning diabeet. Lükopeen on rasvas lahustuv antioksüdant, seepärast suudab keha omastada seda paremini koos rasvaga, näiteks süües tomateid koos oliiviõliga. Tomateid on ka kollast värvi, mis sobivad allergikutele, kes ei talu tomatis leiduvat looduslikku punast värvainet.

Tomat sisaldab palju A-, C-, K- ja E-vitamiini ning folaati. Ka mikroelementide sisalduse üle ei pea tomat häbenema – küpsetes viljades on märkimisväärselt vaske, rauda, joodi, fluori, tsinki ja kaaliumi, magneesiumi ning fosforiühendeid.

Maitse tuleb kõige paremini esile, kui tomat korjata varre küljest küpsena. Poes müüdavad tomatid korjatakse enamasti rohelisena ning pannakse järelvalmima etüleeni ehk paljude taimede looduslikku taimehormooni, mis reguleerib taime kasvu ja arengut. Kuid nende tomatite värv on heledam, lükopeeni sisaldus madalam ning maitse vähem intensiivne.

Kuigi tomatis on palju lükopeeni, on seal ka palju teisi kasulikke toitaineid. Uuringud on näidanud, et need ained aitavad kaasa parema tervise saavutamisele. Näiteks loomadel tehtud testid on näidanud, et tervetest tomatitest valmistatud tooted kaitsevad paremini eesnäärmevähi eest kui ainult lükopeeni sisaldavad toidulisandid.

Kuna tomatid on külma suhtes tundlikud, tuleks neid säilitada toatemperatuuril. Kui tomat vajab kiiremat küpsemist, võib asetada need koos banaaniga paberkotti.

Krevetid sisaldavad võimast antioksüdanti astaksantiini

Krevetid on ühed populaarsemad mereannid. Neid katab roosakashall kest, mis keetes muutub päris roosaks. Süüakse keha ja sabaosa. Tavaliselt toimub krevettide esmane töötlemine juba merel, kus nad keedetakse, soolatakse ja külmutatakse. Selline töötlemine säilitab krevettide värvi ja hea maitse ning kaitseb riknemise eest.

Müüakse siiski ka töötlemata krevette. Värskete krevettide ostmisel pea silmas, et nende keha ei loksuks, oleks ilma mustade täppideta ning ei oleks sõmer. Samuti on värsketel krevettidel kerge soolavee lõhn.

Krevette süüakse suupistetena või kasutatakse salatites, suppides, pastades, küpsetistes. Neid võib praadida, grillida, vokkida, teha kastmeid. Kasutusvõimalused on piiramatud. Krevettide töötlemisel pea ainult meeles, et neid ei tohi üle kuumutada, vastasel juhul muutub nende liha kummiseks.

Krevetid, nagu teisedki koorikloomad, on suurepärased valgu, seleeni ja B₁₂-vitamiini allikad. Samuti sisaldavad nad palju rauda ja fosforit. Krevetid sisaldavad ka kolesterooli, kuid mitmed uuringud on näidanud, et nende söömine tegelikult vähendab LDL (halva) kolesterooli ja tõstab HDL (hea) kolesterooli taset. Krevettides leidub ka vaske.

Lisaks teistele ainetele sisaldavad krevetid astaksantiini. See on karotenoid ehk roosakaspunase värvusega pigment, mis annab flamingodele, krevetidele, vähile ja lõhele ilusa värvuse. Astaksantiini toodavad päikesevalguse toimel krevettide toiduks olevad rohelised vetikad. Uuringud on näidanud, et selle antioksüdantne võimsus on palju kordi suurem kui E- ja C-vitamiinil, luteiinil ning beetakaroteenil.

Astaksantiin on võimas antioksüdant ka seetõttu, et imendub täielikult ja kandub kõikidesse keharakkudesse, sh ajurakkudesse, kuhu teised antioksüdandid ei jõua, kaitstes rakke nii seest kui väljast. Seetõttu on tegu ühe võimsaima loodusliku põletikuvastase ainega. See aitab ennetada raskeid haigusi, millele üldjuhul eelneb mingi põletik.

Oluline on meeles pidada, et kõikide koorikloomade kestad sisaldavad glükosamiini, mis on liigestele kasulik. Seepärast tasub mõnikord mereandide nautimisel nende kestad alles jätta ning keeta neist puljongit (1–2 tundi madalal tulel).

Tomatisupp kergelt tšilliste hiidkrevettidega (neljale)

• 1 sibul
• 3 küüslauguküünt
• 2 sl oliiviõli
• 800 g värskeid tomateid
• 350 ml köögiviljapuljongit
• 1 peotäit värsket basiilikut
• 200 g toorjuustu
• 1 tl Demerara suhkrut
• soola
• värskelt jahvatatud pipart

Peale:

• 12 hiidkrevetti (võib ka külmutatud)
• 2 küüslauguküünt
• 1 kuivatatud tšillikaun
• oliiviõli

Valmistamise aeg 20 minutit.

Juhised:

Kuumuta poti põhjas õli. Lisa hakitud sibul ja purustatud küüslauguküüned ning hauta madalal kuumusel umbes 4 minutit. Sega juurde tükeldatud tomatid ja köögiviljapuljong ning kuumuta supp keemiseni. Vähenda kuumust, kata pott kaanega ning keeda madalal kuumusel umbes 10 minutit.

Lisa basiilikulehed ja toorjuust ning püreesta nuimikseriga ühtlaseks. Kuumuta läbi ning sega juurde Demerara suhkur, maitse järgi soola ja värskelt jahvatatud pipart.

Sulata hiidkrevetid enne supi valmistamist ning kalla liigne vedelik ära. Kuumuta pannil oliiviõli, haki sisse kuivatatud tšillikaun ja purustatud küüslauguküüned. Tõsta hiidkrevetid pannile ning prae mõlemalt poolt, umbes 1–2 minutit, kuni hallikas värvus on asendunud roosakaga. Puista peale pisut meresoola. Tõsta supp kaussidesse, pigista peale pisut hapukoort, jahvata peale värsket pipart ning tõsta keskele koortest puhastatud ja tükeldatud hiidkrevetid.