Maasikas annab noorusliku välimuse ja täidab C-vitamiini vajaduse

Maasikas on C-vitamiini-rikas vili, mis aitab tugevdada immuunsüsteemi ja ennetada mitmeid haigusi.

Maasikas on üks levinumaid ja armastatumaid vilju maailmas ja ning väga populaarne ka eestlaste suvisel toidulaual. Vili on tuntud oma heade lõhna- ja maitseomaduste ning meeldiva värvi ja tekstuuri poolest. Maailmas tuntakse umbes 50 liiki maasikaid, samas kui erinevaid sorte on aretatud tuhandeid. Kasvukoha järgi saab need tinglikult liigitada aed- ja metsmaasikateks. Tihti nimetatakse maasikat marjaks, kuid botaaniliselt on tegemist puuviljaga.

Lisaks meeldivale maitsele ja ahvatlevale välimusele on maasikal teisigi häid omadusi: selles on palju tervisele kasulikke toitaineid. Võrreldes õunte, apelsinide ja banaanidega on just maasikates kõige rohkem kasulikke mikroelemente. Kusjuures metsmaasika toitainesisaldus on suurem võrreldes sama koguse aedmaasikaga.

Maasikad aitavad tugevdada immuunsüsteemi, ära hoida põletikke, on kasulikud südamele, ajule, närvisüsteemile ja silmadele. Maasikate söömine mõjub hästi ka nahale ja juustele. Samuti sobivad need hästi kaalulangetajate menüüsse.

Maasikas on suurepärane C-vitamiini allikas

Maasikas on tõeline C-vitamiini pomm. Kodumaiste maasikate C-vitamiini sisaldus on isegi suurem kui apelsinil. Kuna inimese keha ei suuda ise seda vitamiini sünteesida, siis peab seda saama toidust. Juba vaid 200 grammi maasikaid ületab inimese päevase C-vitamiini vajaduse.

C-vitamiinil on hulk kasulikke omadusi. See aitab ära hoida põletikke, mis omakorda põhjustavad mitmesuguseid haigusi. Maasikates sisalduvad antioksüdandid ja C-vitamiin aitavad tugevdada immuunsüsteemi. Samuti aitab C-vitamiin ennetada stressi, kevadväsimust ja sinikate teket ning aitab haavadel kiiremini paraneda.

Maasikaid soovitatakse regulaarselt süüa seetõttu, et tänu nende kõrgele C-vitamiini sisaldusele paraneb organismi võime omandada rauda. Raud jaguneb heemseks ja mitteheemseks. Heemne raud on loomset päritolu ja mitteheemset rauda sisaldavad peamiselt taimsed toiduained. ETNÜ toitumisnõustaja Siiri Krümann lisab: „Keha omastab heemset rauda paremini kui mitteheemset. Kõige tõhusam mitteheemse raua omastamise viis on süüa rauarikkaid toiduained koos C-vitamiini-rikaste toiduainetega.”

Mõjub hästi välimusele ja on tuntud afrodisiakum

Maasikas sisalduvad mikroelemendid folaat, vitamiin B₆ ja ellaaghape aitavad ennetada juuste hõrenemist ja väljalangemist. Ellaaghape on flavonoididega sarnase koostisega ning tugeva antioksüdantse toimega. On leitud, et maasikal on kõõmavastane toime. Kõõma vastu võitlemiseks võib segada maasikat teepuuõli või aedliivateeõliga ning kanda segu peanahale. Segu sisaldab rohkelt vaske ja mangaani, mis on seenevastase toimega.

Naha tervisele on head ka maasikas sisalduvad antioksüdandid – need aitavad ravida hüperpigmentatsiooni, ennetada aknet ja eemaldada surnud naharakke. Maasikas rohkelt leiduval C-vitamiinil on täita tähtis roll ka kollageeni sünteesimisel. Kollageen on naha ja sidekudede oluline koostisaine – see aitab hoida naha ja veresooned elastsena ehk ennetada kortsude teket ja hoida naha välimuse noorena.

Samal põhjusel on maasikas hea ka hammastele: kollageen aitab hoida igemeid tervena ning säilitada nende tugevust. Terved igemed on tervete hammaste alus. Maasikas sisaldab ka maleiinhapet, millel on hambaid valgendav toime.

Lisaks tervislikele omadustele on maasikas tuntud kui armastuse sümbol. Legend räägib, et kui vanakreeka armastusejumalanna Aphrodite’i kallim Adonis suri, siis nuttis jumalanna maasikakujulisi pisaraid. Tänapäeval aga räägitakse maasikast kui afrodisiakumist ehk sugutungi suurendavast viljast. C-vitamiinil on omadus parandada vere liikumist kehas, sealhulgas ka suguelundites. Samuti arvatakse, et C-vitamiin on oluline ajus leiduvate ning libiidot tõstvate suguhormoonide ja keemiliste neurotransmitterite tootmiseks.

Maasikas on hea silmadele

Suvel on Eesti metsades rohkelt maitsvaid ja vitamiinirikkaid metsmaasikaid.

Maasikad aitavad ennetada pea kõiki levinumaid silmahaigusi, nagu näiteks kuiva silma sündroomi, maakula degeneratsiooni, nägemisdefekte ja silmapõletikke. Silmahaigusi põhjustab peamiselt vabade radikaalide liigne hulk kehas. Maasikates sisalduvad antioksüdandid, foolhape ning A- ja C-vitamiin suudavad vabade radikaalide kahjustavat toimet takistada. C-vitamiin hoiab silmi ümbritsevaid veresooni ning sidekudet elastse ja tervena. Veel on maasikal tänu suurele kaaliumisisaldusele võime reguleerida silmarõhku.

Mõjub hästi südame tervisele ja sobib diabeetikutele

Maasikas sisaldab suurel hulgal antioksüdante, mis on kasulikud südame tervisele. Need antioksüdandid vähendavad LDL-kolesterooli ehk nn halva kolesterooli hulka veres ning tänu sellele muutub südame-veresoonkonnahaiguste risk väiksemaks. Kolesteroolitaseme reguleerimisele aitavad kaasa ka kiudained ja folaat, mida leidub maasikates.

Samuti aitavad maasikates sisalduvad antioksüdandid veresoontel lõdvestuda: nii on soontes tagatud hea verevool, mis aitab samuti südame-veresoonkonnaga seotud probleeme ennetada. Lisaks leidub maasikates hulganisti kaaliumit ja magneesiumit, mis hoiavad vererõhu kontrolli all.

Kuna maasikas sisaldab palju kiudaineid ja on madala glükeemilise indeksiga, siis on tegemist targa valikuga diabeeti põdevatele inimestele. Glükeemiline indeks näitab süsivesikute imendumise kiirust ning kui see näitaja on madal, siis järelikult imenduvad süsivesikud aeglasemalt ja veresuhkrutase ei tõuse pärast maasikate söömist järsult. Kusjuures organismis tõuseb veresuhkrutase keskmiselt samale tasemele, kui süüa kas 600 grammi maasikaid või 55 grammi banaani. Samal põhjusel sobib maasikas hästi ka kaalulangetajate menüüsse. Maasikas ei ole kuigi kõrge kalorisisaldusega: 100 grammis maasikates on keskmiselt 33 kcal.

Kasulik ajule ja närvisüsteemile

Maasikas sisalduvad kasulikud toitained aitavad ennetada aju ja närvisüsteemi liiga kiiret vananemist. Kehas paratamatult tekkivad vabad radikaalid mõjuvad närvisüsteemile kahjulikult, kuid maasikas sisalduvad fütotoitained ja C-vitamiin pidurdavad nende kahjulikku tegevust. Siiri Krümann selgitab: „Fütotoitained on bioaktiivsed komponendid, millel on tervisele kasulik mõju. Neid leidub peamiselt taimedes. Et saada maksimaalset kasu puu- ja köögiviljades leiduvatest toitainetest ning fütotoitainetest, tuleb süüa erinevaid vilju.”

„Maasikas sisalduvad flavonoidid on fütotoitainete alaliik. Looduses esineb vähemalt 2000 erinevat flavonoidi. Neil on antioksüdantseid omadusi, mis kaitsevad kasvajate, viiruste, mikroobide, allergia ja põletike eest ning maksa toksiinide eest. Nad tugevdavad veresooni, eriti kapillaare, mille ülesanne on hapniku ja toitainete transport rakkudeni. Samuti suurendavad need C-vitamiini toimet. Flavonoidid annavad maasikale iseloomuliku punase värvuse,” lisab Krümann.

Maasikad sisaldavad muuhulgas joodi, mida on samuti vaja aju- ja närvisüsteemi toimimiseks. Ajutegevusele on kasulik ka maasikas sisalduv kaalium, nimelt kiirendab see aju verevahetust.

On leitud, et kaaliumi ja fisetiini piisavas koguses tarbimine parandab mälu ja aitab ennetada Alzheimeri tõve teket. Fisetiin on flavonoidide hulka kuuluv antioksüdant, mida leidub maasikates. Uuringud kinnitavad, et vanemaealistel naistel, kes söövad regulaarselt maasikaid ja mustikaid, toimub kognitiivsete võimete nõrgenemine aeglasemalt võrreldes nendega, kes nimetatud vilju vähem söövad.

Loe lisaks: Mustikad toetavad seedimist ja silmanägemist

Maasika ostmine ja säilitamine

Parim viis maasikate ja marjade pikaajaliseks säilitamiseks on külmutamine.

Maasikaid müüakse värskelt, külmutatult ja külmkuivatatult. Tervislikuma valiku tegemiseks tuleb külmutatud ja kuivatatud maasikate puhul jälgida, et neile ei oleks lisatud suhkrut. Maasikate ostmisel tasub võimaluse korral eelistada kodumaiseid vilju, sest sellisel juhul on säilinud loomulik magus maitse ning kõik kasulikud toitained. Maasikaid on lihtne kasvatada ka enda koduaias.

Maasikate ostmisel tuleb jälgida nende värvi ja lõhna. Kui marjad näevad ilusad välja ning on punased ja aromaatse lõhnaga, siis on need värsked. Värsked maasikad säilivad kaks kuni kolm päeva. Külmkapis säilivad maasikad kuni nädala. Marju tuleb hoida karbis, mis võimaldab õhu ligipääsu, sest kinnises karbis need riknevad. Maasikaid võib ka ise sügavkülmutada. Sügavkülmutatud marjad säilitavad oma head maitseomadused ja vitamiinisisalduse üheksa kuud.

Toitumisnõustaja Siiri Krümann lisab: „Marju peaks külmutama võimalikult kiiresti ning vähemalt -25 °C juures, sest siis tekivad marjades väikesed jääkristallid, mis pärastisel sulatamisel ei purusta marjade rakuseinu. Selle saavutamiseks tuleb lülitada külmuti aegsasti külmutusrežiimile ja külmutada korraga väikesed portsjonid. Liiga aeglaselt külmunud maasikad on maitsetud ning neist voolab sulamisel kogu mahl välja. Sulatama peaks maasikaid samuti võimalikult kiiresti, et C-vitamiini vähem häviks.

Külmutamisel tasub alati eelistada kodumaised marju. Marju võib külmutada kas tervelt või toormoosina. Järjest rohkem pakutakse ka külmkuivatatud maasikaid. Ise kodus küll seda teha ei saa, aga külmkuivatatud maasikaid on võimalik osta. Selle meetodiga säilivad kõik maasika kasulikud omadused väga hästi.”

Maasikas toitudes

Maasikas leiduv C-vitamiin aitab kaerahelvestes sisalduval raual hõlpsamini imenduda.

Värsked kodumaised maasikad on väga maitsvad ilma igasuguste lisanditeta, kuid neid on võimalik mitmel moel oma menüüsse lõimida. Maasikas on levinud koostisosa paljudes magustoitudes, kuid vilja võib vabalt kasutada ka mujal.

Näiteks sobivad maasikad hästi rohelisse salatisse. Rohelise salatikomponendina võib kasutada näiteks rukolat, leht-, jää- või rooma salatit või miks mitte neist mitut korraga. Salatisse sobib hästi ka kõrge rauasisaldusega spinat: tänu maasikate suurele C-vitamiini sisaldusele on raua imendumine soodustatud. Lisaks maasikatele võib salatisse lisada ka kirsstomateid ja mozzarella’t. Maasikad ja kirsstomatid võib lõigata pooleks või sektoriteks. Mozzarella rebida väiksemateks tükkideks või kasutada mozzarella kirsse. Kastmeks sobib näiteks oliiviõli koos palsamiäädikaga, mis on maitsestatud soola ja pipraga.

Hea ja tervisliku hommikusöögi või vahepalana võib süüa Kreeka jogurtit koos maasikatega. Samuti sobivad maasikad lisandiks hommikuse pudru juurde. C-vitamiini-rikkad maasikad ja rauarohked kaerahelbed on maitsev ja tervislik kombinatsioon. Vaata ka, kuidas valmistada maasika-tšiia pudingut.

Maasikas sobib hästi smuutide koostisesse. Suurepärase suvise smuuti saab maasikast, banaanist, spinatist, jääst ja klaasist veest. Kui aga sügavkülmas leidub külmutatud maasikaid, siis võib ka neid smuutis kasutada ning jääd pole eraldi vaja lisada. Kõik komponendid tuleb panna kannmikserisse, seejärel purustada ja lasta heal maitsta.

Loe lisaks teiste marjade kohta siit.