Laktoositalumatus vajab läbimõeldud toidulauda

by Ly Aunapu

Laktoositalumatus on ainevahetushäire, mida põhjustab peensoole võimetus toota piisavalt laktaasi: ensüümi, mis lõhustab kehas piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos aitab kaasa eluks vajalike mineraalainete kaltsiumi ja fosfori imendumisele. Laktoositalumatuse all kannatajal võib pärast laktoosi sisaldavate toiduainete söömist tekkida kõhupuhitus, gaasid ja kõhulahtisus, seepärast on oluline oma menüül silm peal hoida, et ebameeldivaid sümptomeid vältida.

Laktoositalumatus tähendab võimetust seedida piimatoodetes olevat laktaasi.

Laktoositalumatuse tekkimisel on peamine faktor laktaasi puudus ja seejuures on huvitav, et kuigi paljude inimeste laktaasitase organismis on madal, on nad siiski võimelised piimatooteid seedima ilma igasuguste probleemideta. Seepärast ei tähenda madal laktaasitase alati, et sellega kaasneb laktoositalumatus. Mõni laktoositalumatuse all kannataja võib juua klaasi piima ilma igasuguste sümptomiteta, mõnel tekivad tugevad haigusnähud ka vähesest piimast kohvi või tee sees.

Laktoositalumatuse äratundmine

Laktoositalumatusest põhjustatud vaevused tekivad pärast laktoosi sisaldavate toiduainete tarbimist, nende ilmnemise kiirus on individuaalne. Kui mõnel inimesel võib see võtta tunde, siis mõni teine peab vaevustega rinda pistma kohe pärast söömist.

Lisaks eelpool mainitud kõhulahtisusele, puhitustele ja gaasidele kõhus võib esineda ka iiveldust, vahel ka oksendamist ja kõhukrampe. Samuti võib tuvastamata laktoositalumatuse korral tekkida ka muid häireid, mida ei osata kohe laktoositalumatusega seostada. Kui laktoos jääb sooles lõhustamata, võivad tekkida näiteks hingamishäired, ninakinnisus või isegi juuste välja langemine.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Laivi Mesikäpa sõnul on laktoositalumatuse puhul oluline kõik laktoosi sisaldavad tooted menüüst kohe välja jätta, et anda kehale võimalus organismi ja soolestiku seisund tasakaalustada ja et tekkinud vaevused saaksid taanduda.

Tema soovitus on, et kui nähud on kadunud, siis võib individuaalse ja kogusest tuleneva taluvuse välja selgitamiseks laktoosi sisaldavad tooted järk-järgult ühekaupa menüüsse lisada nende kogust tasapisi suurendades. Niimoodi on võimalik saada jälile, kas näiteks hapendatud tooted või pikalt kääritatud juustud võivad olla sobilikud või mitte. Mõni inimene saab süüa ka jogurtit, hapukoort, mõnda juustusorti vms, kuid mõni mitte.

Laktoositalumatuse all kannatajate jaoks on välistatud laktoosi sisaldavad piim ja piimatooted, mis on aga peamised, kuid mitte ainukesed kaltsiumiallikad. Kaltsiumil on meie organismis oluline roll, kuna see vastutab luude ja hammaste tugevuse eest, reguleerib lihaste kokkutõmbeid (seejuures ka südamelööke) ja tagab vere normaalse hüübimise.

Seepärast on oluline tähelepanu pöörata sellele, et keha saaks teistest toiduainetest ja -lisanditest piisavalt kaltsiumi, et vältida luude hõrenemist ja nõrgenemist. Kaltsiumirohked alternatiivid on spinat, lõhe või sardiinid, milles veel luudki sees, toores spargelkapsas ehk brokoli, rohelised aedviljad, sojatooted, apelsinid, mandlid, pähklid ja seemned.

Kõigist piimatoodetest pole laktoositalumatuse puhul mõtet ka täielikult loobuda. Tihtipeale talub organism hapendatud piimatooteid nagu hapupiim, hapukoor, keefir, jogurt, kohupiim ja juust, kuid tuleb silmas pidada, et taluvuse tase on siiski individuaalne.

Laktoositalumatuse avastamisel tuleks algul kõik piimatooted menüüst välja jätta.

Varjatud laktoos

Ettevaatlik tuleks olla aga varjatud laktoosi suhtes, mis on paljude toiduainete koostisesse lisatud ja mille puhul ei oskakski selle olemasolu aimata. Toitumisspetsialist Laivi Mesikäpa sõnul võib laktoosi varjatud kujul saada toidust, kui piima või piimatoodet, mis pole laktoosivaba, on kasutatud toidu valmistamisel näiteks küpsetiste taigna valmistamisel, kookide-saiakeste täidistes ja kreemide koostises, aga ka vorsti- ja lihatoodetes, kuhu lisatakse näiteks lõssipulbrit. Laktoosi on ka võis jt võitoodetes, seega tasub silmas pidada, millist määret kasutatakse võileibade valmistamisel.

„Suvisel grillihooajal tasub jälgida ka liha marinaadide koostisosi – ka need pole alati laktoosivabad. Laktoosi on ka enamikes jäätistes, mille valmistamisel on kasutatud piima, koort või muud piimatoodet. Magusasõpradel tasub jälgida ka kommide ja šokolaadide koostisosi, sest teatud toodete valmistamisel on sealgi kasutatud piima- või piimatooteid, mis pole laktoosivabad,” loetleb Mesikäpp toiduaineid, kus võib varjatud laktoosi olla.

Laktoositalumatutel soovitab Mesikäpp pakendeid lugeda, et välistada ebasobilikud koostisosad ja veenduda, et toode on laktoosivaba.

„Väljas süües tuleb aga julgesti teenindajalt uurida, mis on toidu koostises – toidupakkuja on kohustatud andma teavet toidu koostisosade kohta. Viimane tegevus pole küll alati lihtne ettevõtmine ja tihti võib inimene kogeda, et täpset vastust oma küsimusele ei pruugigi saada. On ka toidukohti, kus personalil pole piisavat teadlikkust või peetakse järjekordset küsimust järjekordse kliendi peenutsemiseks. Siis tasub ilmselt hääletada nii jalgade kui ka rahakotiga. Klientidest hoolivates toidukohtades osatakse enamasti küsimustele ka ammendavalt vastata ja ideaaljuhul on juba menüüs ära märgitud, kellele roog sobilik on,” soovitab toitumisspetsialist Mesikäpp.

Laktoositalumatus eestlaste seas levinud

Laktoositalumatust võib esineda kahes vormis. Primaarse laktoositalumatuse tekkel mängib rolli geneetika. Ligikaudu kahel kolmandikul maailma elanikkonnast väheneb ensüüm laktaasi aktiivsus pärast rinnapiimast võõrutamist. Laktoositalumatuse puhul, mis on põhjustatud vaid piimatoodete tarbimisest, aitab laktoosi sisaldavatest toodetest loobumine ja nende asendamine laktoosivabade toodetega.

Sekundaarse laktoositalumatuse puhul on tegemist peensoole ajutise kahjustusega, mille võib olla esile kutsunud alatoitumine, tsöliaakia, peensoolepõletik, gastroenteriit ja teised tervisemured. Sekundaarse laktoositalumatuse puhul ei piisa ainult laktoosist loobumisest, vaid tuleb järgida juba eridieeti, mis sõltub haigusest.

„Kui põhiprobleem saadakse kontrolli alla ja tehakse teadlikke, haigusest lähtuvaid ja paranemist ning soolestikku toetavaid toiduvalikuid, siis on tõenäoline, et inimene saab ühel ajahetkel taas süüa laktoosi sisaldavaid tooteid. Aga see kõik on väga individuaalne,” kinnitab Mesikäpp.

Laktoositalumatus on ka eestlaste seas küllaltki levinud ja haigust on uuritud alates 1970. aastatest. Kuigi keeruline on öelda täpselt, kui palju inimestest laktoositalumatuse all kannatab, on uuringud toonud välja, et ligikaudu 25% Eesti elanikkonnast ei talu piimasuhkrut (Kambjas, Pärnus ja Saaremaal tehtud täiskasvanute uuringul avastati laktoositalumatus 23–33% elanikest, Setumaal aga 50% ja Peipsi-äärsete põlisvenelaste hulgas isegi 57%).

Euroopa lõikes on laktoositalumatuse levik üsnagi erinev, näiteks Skandinaaviamaades 2%, Sitsiilias aga tervenisti 70%. Laktoositalumatust esineb nii meeste kui ka naiste seas üsna võrdselt, kuigi on täheldatud, et naistel esineb sagedamini haigusest tekkinud kõhuvaevusi.

Sojapiimajook on hea aseaine piimale.

Lihtne testida

Laktoositalumatuse testimine on lihtne ja selleks on mitu viisi. Üks võimalus on laktoositalumatuse test, mis vaatleb keha reaktsiooni suures koguses laktoosi sisaldavale vedelikule. Kui vees lahustatud laktoosi joomise tagajärjel laktoosi imendumishäireid ei esine, siis vere suhkrusisaldus tõuseb. Kui tegemist on laktoositalumatusega, jääb suhkrusisaldus samaks. Sellist katse saab teha arsti juures.

Teine viis on vesinikuhingamise test. Selle puhul antakse jällegi juua laktoosi sisaldavat vett ja arst mõõdab vesinikusisaldust väljahingatavas õhus. Sooles süsivesinikku lammutavad bakterid toodavad vesinikku ja laktoositalumatul suureneb vesiniku hulk sooles, imendub verre ja väljub sealt kopsude kaudu. Tegemist on üsna ajamahuka katsega ja selle tulemust võivad mõjutada suitsetamine ning teatud muud toiduained.

Kui on tekkinud laktoositalumatuse kahtlus, on oluline on kindlasti pöörduda arsti või toitumisnõustaja poole, mitte omapead piimatoodetest täielikult loobuda. Mitmed laktoositalumatuse sümptomid võivad viidata hoopis muule haigusele ja seetõttu on oluline enne lõpliku diagnoosi panemist konsulteerida spetsialistiga.

Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme Laivi Mesikäpa sõnul ajavad inimesed laktoositalumatuse tihti segamini piima- ehk kaseiinitalumatusega või piimaallergiaga ja sel puhul on levinud viga piimatoodetest täielikult loobumine.

„Samuti ei osata tihtipeale mõelda sellele, et laktoos võib olla toidus ka varjatud kujul ega olda teadlik sellest, millistes toitudes seda sees võib olla. Siin aitaks lisaks teadlikkusele kaasa kindlasti ka harjumus pakendeid lugeda. Ja alati tasub konsulteerida toitumisnõustajaga, kelle tööks ongi aidata inimesel teha menüüs vajalikke muudatusi ja jagada soovitusi,” annab Mesikäpp nõu, kuidas vältida laktoositalumatusega seotud vigu.

Mesikäpa sõnul on laktoositalumatusega seotud levinuimaks müüdiks arusaam, et kui inimesel on laktoositalumatus, võiks talle siiski laktoosi sisaldavaid piimatooteid soovitada ja pakkuda.

„Siinkohal aga ei mõelda sellele, et kuna laktoositalumatus on väga individuaalne, siis selle valiku, kas ja millist piimatoodet süüa, saab teha ikkagi vaid inimene ise, kellel see probleem on. Toidu pakkuja peaks eeskätt võimaldama laktoosita või üldse piimavabu tooteid või toite, kui laktoosivaba toidu pakkumiseks pole piisavalt teadmisi või võimalusi,” selgitab ta.

Kuigi laktoositalumatust pole võimalik ravida, aitab laktoosi sisaldavatest toiduainetest loobumine või vähesem tarbimine olenevalt haiguse ulatusest tavaliselt sümptomeid kontrolli all hoida. Lisaks võib toidulisanditena tarbida ka kaltsiumi ja D-vitamiini, et hoida luud terved ja tugevad. Laktaasi asendajad tilkade või tablettide kujul võivad samuti aidata kaasa organismi võimele laktoosi lõhustada. Oluline on jällegi pidada nõu spetsialistiga ja leida üheskoos sobiv lahendus.