Küüslauk on külluslik imetoit

Küüslauk on armastatud, kuid samas ka veidi peljatud toiduaine, mis andnud alust mitmesugustele müstilistele uskumustele ja legendidele. Eelkõige peitub saladus selle vilja spetsiifilises lõhnas ja teravas maitses. Millised on aga küüslaugu tervistavad omadused ja miks seda süüa tasub?

Juba antiikajal kasutati küüslauku ravimina ning ka Eestis on selle raviomadused pikki aastaid au sees olnud. Indiaanlased kasutasid küüslauku vastumürgina maohammustuste korral, egiptlased tõmmisena, hiinlased vererõhu langetajana ja keskaegses Euroopas tarvitati seda koguni muhkkatku vastu.

Küüslaugumahla on kasutatud nii sees- kui ka välispidiselt valuvaigistina ja veremürgistuse vältijana. Küüslauguga on peletatud kurje vaime ja surmahirmu. Tänapäeval leiab see peamiselt kasutust siiski külmetushaiguste ravil või hingamisteede vaevuste leevendamisel. Loomulikult on küüslauk tuntud ka kui suurepärane maitsetaim.

Eesti rahvameditsiinis tuntakse küüslauku enesetunde parandajana, südame tugevdajana, vererõhu korrastajana ja sooleperistaltika parandajana. Küüslaugus leiduvad mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Lisaks tugevdab see vili immuunsüsteemi ning mõjub korrastavalt hormoonsüsteemile.

Oma aineühendite koosluses ja külluses on küüslauk tõhus antioksüdant, tugevdades vastupanuvõimet külmetushaigustele. See aitab ravida ning pideval tarvitamisel ka ennetada viirushaigusi ja kiirendada neist paranemist. Küüslauk toetab ka soolestiku mikrofloora tervist, mis on seedimise jaoks oluline. Samuti hävitab see vili parasiite ning aitab seedida lihatoite.

Küüslauk on tõeline supertoit

Hinnatud maitse kõrval on küüslaugul palju tervistavaid omadusi ning Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse liige ja toitumisnõustaja Siiri Krümanni sõnul on tegemist lausa supertoiduga. Küüslaugus leidub terve spekter tervisele tarvilikke mineraalaineid, nagu naatrium, kaalium, kaltsium, mangaan, raud, fosfor, magneesium, jood, vask, tsink ja seleen. Mangaanisisalduse poolest on küüslauk pähklite, mandlite ja spinati järel lausa esireas.

„Kõrvuti naistepuna ja ženšenniga peetakse küüslauku üheks maailma populaarseimaks ravimtaimeks. Viljades leiduv eeterlik õli ja fütontsiidid on inimorganismile eriti vajalikud, samuti on küüslauk tugeva antibiootilise toimega,“ kirjeldas ta.

Fütontsiidid on lenduvad taimset päritolu fenoolsed ühendid, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Fütontsiide eritavad küüslauk, sibul, mädarõigas, kress-salat, must sõstar, seller, petersell, kadakas, toomingas, mänd, kask, eukalüpt jt. Paljusid fütontsiidirikkaid taimi kasutatakse meditsiinis kui taimseid antibiootikume.

Krümann toonitas, et küüslauk on hea ka gripi profülaktikaks, kuid seda üksnes värskelt tarvitades, sest vajalikud fütontsiidid lagunevad kuumutamisel. „Katsed on näidanud, et pidev küüslaugu söömine hoiab ära ateroskleroosi ning soodustab põie-, neeru-, sapiliiva ja sapikivide lagunemist ning puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest. Küüslauk omastatakse kiirelt ja see püsib organismis suhteliselt kaua, mistõttu piisab raviefekti saavutamiseks 1–2 küünest päevas. Küüslauk säilitab enamiku tervistavatest omadustest ka kuumutamisel.“

Kui soovid säilitada head tervist, siis küüslaugust saab palju abi ka ennetavalt. Lisa seda iga päev koos teiste maitsetaimedega köögiviljadele ja rohelistele lehtviljadele.

Maitsetaimed on väga head mineraalainete allikad ning need annavad koos sibula, küüslaugu ja idanditega kasulikke fütotoitaineid. Lisaks sisaldab küüslauk ka tänuväärses koguses vitamiine, eeskätt B₁-, B₆– ja C-vitamiini jt.

Ravitoime saladus peitub teravas lõhnas ja maitses

Küüslaugu ravitoime võti peitub selle ainulaadses, sellele viljale iseloomulikku teravat lõhna ja maitset andvate väävelühendite ja flavonoidide koosluses, kus ravitoimelt olulisim on väävelühend allitsiin.

On kindlaks tehtud, et allitsiin mõjub mikroobidele mitte ainult surmavalt, vaid pärsib organismis ka nende arengut – üks milligramm allitsiini toimib võrdväärselt 15 standardühiku penitsilliiniga.

Allitsiinile kui mikroobidevastasele ning seeläbi põletikke ja valu leevendavale aineühendile jõuti teaduses jälile 20. sajandi keskel. Täpsustavalt on nüüdseks tuvastatud, et ravitoime tagab nimelt üks allitsiinis sisalduv ühend – vesiniksulfiid ehk väävelvesinik.

Kaitseb südant ja korrastab ainevahetust

Uuringud kinnitavad, et küüslauk aitab verelibledel vabastada gaasilist vesiniksulfiidi, mis aitab veresooni laiendada ja kontrollib vererõhku. Sarnaselt aspiriiniga mõjub küüslauk ka verevedeldajana. Seda samuti tänu küüslaugus sisalduvale vesiniksulfiidile, mida leidub kõigis teravalõhnalistes, hakkimisel pisaraid silma kiskuvais ja kõrvetavalt kibeda mekiga taimsetes toiduainetes, nagu sibul, mädarõigas jm.

Vesiniksulfiid lõõgastab organismi imendudes veresoonte seinu katvaid silelihaseid ja nõnda parandabki see vereringet ja ühtlasi ainevahetust, leevendades spasme. Nii aitab küüslaugu söömine ennetada südamehaigusi, infarkti ja insulti.

„Uurimused on tuvastanud, et küüslaugul ja sellest valmistatud preparaatidel on võime vähendada ka niinimetatud halva kolesterooli hulka veres,“ ütles Siiri Krümann, soovitades tarbida päevane kogus kindlasti värskena. „Küüslauk on tõhus vahend kõrgvererõhktõve ravimisel. Aga küüslaugust on abi ka madala vererõhuga inimestele, sest see langetab kõrget ja tõstab madalat vererõhku,“ lisas toitumisnõustaja.

Küüslauk vaigistab valu ja tõrjub nakkusi

Valuvaigistina saab küüslaugust abi nii liigesevalude kui ka putukahammustuste korral. Hambavalu tuimastamiseks soovitatakse iget hõõruda lõigatud küüslauguküünega. Verevalumi või nikastuse korral tasub küüslaugust pressitud mahla haige koha peale määrida. Kuna küüslauk tugevdab immuunsust, võib herpese või soolatüüka korral sellest abi olla nii sees- kui ka välispidiselt tarvitades. Lisaks on viljal ka antibakteriaalne toime.

Küüslaugus sisalduvad väävliühendid sulfiidid sõdivad muu hulgas ka düsenteeriat ja tüüfust põhjustavate bakterite ning kõikvõimalike patogeensete seente vastu. Küüslauk aitab ka mürgistusest jagu saada, kuna sulfiidimolekulid nii-öelda kleebivad vabad mürgimolekulid enese külge, muutes need inetrseteks ja passiivseteks, kuni organism need väljutab.

Küüslaugul on samuti aktiivne toime bakter-, viirus-, parasiit- ja seennakkuste ravis.

Aitab võitluses vähiga

Kuna küüslauk on tõhus haigusttekitavate bakterite hävitaja ja ainevahetuse korrastaja, on avastatud, et sellest on abi ka maovähki soodustava bakteri hävitamisel. Lisaks on leitud, et küüslauk aitab võidelda neeru-, pärasoole ja teiste vähivormidega.

„Esimesena tõestasid küüslaugu antibakteriaalse toime Cavallito ja Bailey 1944. aastal. Ühes katses märkasid uurijad (Walton, Herbold & Lendegren 1936–1938; Journal of Food Science), et ainuüksi purustatud toore küüslaugu lõhn tapab baktereid kuni 20 sentimeetri raadiuses nelja tunni vältel,” rääkis Siiri Krümann.

„Uuringute järgi aitab küüslauk ja/või selle preparaadid ravida isegi rinnanäärme-, eesnäärme-, söögitoru-, kõhunäärme-, pankrease- ja jämesoole pahaloomulisi kasvajaid,” lisas ta.

Kuidas lõhna vältida?

Paljud pelgavad küüslauku süüa just selle iseloomuliku ja spetsiifilise lõhna pärast, mis pikka aega hingeõhus püsib. Tegelikult on sealgi omad nipid, mis küll võib-olla täielikult ei peida, kuid siiski leevendavad teravat lõhna.

Nii soovitatakse näiteks pärast küüslaugu söömist juua vett, piima või sidrunivett. Närida tasub ka näiteks peterselli, sellerit, sidrunit või lutsutada kommi asemel kohviuba. Loomulikult on abi ka hambapesust.

Kuna päevas võiks süüa 1–2 küüslauguküünt, siis ei tasu iseloomuliku lõhna pärast üleliia muretseda. Organism omastab küüslaugu suhteliselt kiiresti ja selle mõju püsib kaua, seega piisab väikesest kogusest.

Kui muret teeb kõrge kolesteroolitase või tahate vererõhku langetada, võib päevas süüa ka kuni kolm toorest küüslauguküünt. Liialdada selle taimega ei tasu, kuna suurtes kogustes süües võivad küüslaugus sisalduvad ained seedekulgla limaskesti sedavõrd tugevalt ärritada, et võib tekkida lausa põletik.

Loe lisaks: Kolesterool ei ole ilmtingimata kahjulik

Millal küüslauguga piiri pidada?

„Teatud terviseprobleemide korral ei tasu küüslauguga liialdada,“ rõhutas toitumisnõustaja Siiri Krümann, lisades, et terve inimene siiski üldjuhul muret tundma ei pea.

„Pigem on probleemiks see, et inimesed võiks küüslauku toitudes regulaarselt kasutada selle rohkete kasulike omaduste poolest ning ühtlasi annab vili toidule hea maitse,“ arvas ta.

Toores küüslauk on vastunäidustatud kõrge maohappesuse, maksa- ja neeruhaiguste, pankreasepõletiku, mao- ja soolepõletiku ning mõne südamehaiguse korral (alati tasub arstilt nõu küsida). Imetamise ajal on soovitatud tarbida küüslauku ainult kuumutatult ja tagasihoidlikul määral toidu sisse peidetult.

„Küüslaugu tarvitamist suuremates kogustes – s.o rohkem kui üks küüs või neli grammi – tasub vältida neil, keda ootab ees operatsioon,“ andis Krümann nõu.

„Üle mainitud määra ei maksa küüslauku ja selle preparaate manustada ka neil, kellel on vere hüübimishäired, maohaavad (võib liigselt ärritada), diabeet või kilpnäärme talitlushäired (küüslauk võib suuresti sekkuda joodi imendumisse ainevahetuses). Küüslauk vähendab paratsetamooli toimet ja takistab HIV-ravimite sisenemist.“

Kuidas küüslauku kasutada?

Siiri Krümanni sõnul tarvitatakse küüslauku mitmesugustel eesmärkidel ja erinevate valmistusviisidega. „Küüslauku kasutatakse rahvameditsiinis vesitõmmisena, taimeteena, leotisena, taimekääritisena ja värskelt. Kaubandusvõrgus on küüslauk saadaval eeterliku õli, kapslite ja pulbrina,“ loetles ta.

Küüslauguõli – eeterlik õli saadakse küüslaugust aurudestillatsiooniga. Auruga destilleeritud küüslauguõli sisaldab sulfiide, millel on kasvajaid ennetav ja raviv ning immuunsüsteemi tugevdav toime.

Küüslauguõli kapslid – küüslauk purustatakse või hakitakse ja hoitakse 24 tundi või kuni 20 kuud taimeõli sees, seejärel kurnatakse. Selle pika valmimisprotsessi käigus muundub ja deaktiveerub hulk küüslaugus sisalduvaid väävliühendeid ning moodustuvad uued inimorganismile kasulikud ühendid.

Küüslaugutõmmis – tõmmise saamiseks lastakse viilutatud või tervetel küüslauguküüntel äädikalahuses, vees või alkoholis (vein, viin, piiritus jne) tõmmata.

Küüslaugupulber – kasutatakse maitse- ja raviainena. Küüslauguküüned kas viilutatakse või purustatakse ning seejärel kuivatatakse ja valmistatakse pulber. Pulbris säilib enamik värske küüslaugu omadusi, aga mõnevõrra väiksemas kontsentratsioonis.

Toidu valmistamisel võib küüslauku kasutada peaaegu kõigil mõeldavatel viisidel – hautades, keetes, praadides, grillides, marineerides, suitsutades jne. Küll aga muudavad erinevad meetodid taime maitse-, lõhna- ja raviomadusi. Kõige lõhnarikkam on toores küüslauk. Lõhnast saab vabaneda näiteks küüslaugu keetmisel (vees, piimas, puljongis jne). Kuivatatud küüslauk on samuti peaaegu lõhnatu, kuid sellele vett lisades lõhn taastub.

Muide, küüslaugutõmmist kasutatakse edukalt ka loodusliku taimekaitsevahendina, ikka selleks, et toit veel puhtam püsiks!