Idud turgutavad keha ja meelt
Idude kohta võib kahtlemata kasutada ütlemist „väike, aga tubli“ – tillukesest seemnest võrsuvad idud sisaldavad palju kasulikke vitamiine ja mineraalaineid, mis võiksid olla meie toidulaual aastaringselt.
„Idandid on hea võimalus endale toitu kasvatada – see on emotsionaalselt tore, eriti siis, kui seda teha koos lastega,“ soovitas toitumisterapeut ja Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse liige Külli Holsting. Kel aga ise idandamise soovi pole ja napib ka aega või tahtmist paar päeva oodata, kuni seemnest idud tekivad, saab tervist turgutavaid idusid ka toidupoest osta ning kohe söögiks tarvitada.
Idud sisaldavad palju kasulikku
Efektselt krussis sabaga mungoaja redise idud, õrnu niidipusasid meenutavad lutserniidud ja teistegi idandamiseks enamkasutatavate taimede idud sisaldavad kasulikke mineraalaineid ja vitamiine.
Mineraalainetest väärib märkimist idude suur kaaliumisisaldus. Kaalium on vajalik selleks, et meie närvid ja lihased oleksid korras. Samuti hoolitseb kaalium normaalse vererõhu eest: neil, kes hädas kõrge vererõhuga, tuleb tarvitada rohkem kaaliumi ja vähendada naatriumikogust.
Lisaks kaaliumile sisaldavad idud ka magneesiumi, kaltsiumi, tsinki ning väävlit. Magneesium on vajalik luudele, samuti südame tööks ja vereringe toimimiseks. Kaltsiumgi on oluline luude ja hammaste tervise seisukohast, lihaste normaalse töö tagamiseks ning normaalse vererõhu hoidmiseks. Tsink toetab meie immuunsüsteemi, osaleb vereloome protsessis ja toimib antioksüdandina. Eriti oluline on tsink rasedatele ja kasvueas lastele. Väävel on vajalik luudele ja kõhredele, samuti toetab väävel maksa tööd ja maksa puhastumist.
Neile, kes tahavad muretud ja heas tujus olla, on idud suurepärane valik. Nimelt sisaldavad idud folaate, mille sünteetilist versiooni tunneme foolhappe ehk B9 vitamiinina. Folaadid on väga olulised vereloome ning ka meeleolu seisukohast. „Depressiooniuuringutest on selgunud, et mida vähem on toidus folaate, seda suurem on depressioon,“ nentis Külli Holsting.
Idudes sisalduvatest vitamiinidest on olulisim C-vitamiin, mis suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele ning on vajalik luude, hammaste ja naha hea tervise huvides. Tasub teada, et idude C-vitamiini sisaldus on suurim 72 tundi pärast idandamise algust, nii et hiljemalt kolmandal päeval pärast idandamist tasuks idud ära süüa.
Paraku enamiku inimeste menüüs Külli Holstingu sõnul C-vitamiini ja folaate, samuti magneesiumi, kaltsiumi ja rauda liiga vähe. Kuna idud sisaldavad neid kõiki, tasub idusid süüa aasta ringi.
Vitamiinipurgist sama head asja ei saa
Vitamiine ja mineraalaineid ammutatakse ka vitamiinipurgist – kas võiks idandamise asemel loota hoopis apteegile? „Osa kasulikke vitamiine ja mineraalaineid on antioksüdandid, mis eraldi tarvitatuna ei toimi nii hästi, sest antioksüdandid on meeskonnamängijad. See tähendab, et nad vajavad omavahelist sünergiat ‒ üks mõjutab teist, et nad kõik koos hästi toimiks. Loodus on osanud panna need komplektid kõige nutikamalt kokku,“ nentis Külli Holsting, et farmaatsiatööstus pole veel nii osavaks muutunud nagu loodus. Lühidalt kokku võttes tähendab see, et toidust saadavad vitamiinid ja mineraalained on inimese jaoks paremini omastatavad ja nende üleannustamine võimatu.
Tervise Arengu Instituudi koostatud toitumissoovituste järgi võiks idusid süüa 20‒40 grammi ehk kuni kolm supilusikatäit päevas. Kui aga idusid on rohkem käepärast, võib neid südamerahuga nosida – midagi halba soovitatud kogusest rohkem söömine ei tee.
Külli Holsting soovitas siiski, et esimest korda idusid proovides tasub väiksema kogusega alustada, sest väga tundliku seedimisega inimestel võivad idandid kõhu lahti teha. „Idandid on bioaktiivsed ehk panevad seedimise kiiremini tööle,“ põhjendas toitumisterapeut.
Kui väga tundliku seedimisega inimesed kõrvale jätta, on idude söömine hea abinõu seedimise soodustamiseks ja ka kõhukinnisusele leevenduse saamiseks, sest idudes sisalduvad ensüümid aitavad toitu paremini lagundada. Seeläbi paraneb toitainete omastamine ja seedimine kiireneb.
Mahedama ja tugevama maitsega idud
Idandamiseks sobivate seemnete valik on lai. Küllap üks tuntumaid on munguba, mille idud mekivad veidi herne moodi ja maitsevad seetõttu paljudele. Veel on levinud läätsed, päevalilleseemned, toortatar, nisu, lutsern, herned. Lisaks soovitas Külli Holsting toidupoes valmis idandite riiulist otsida punase kapsa, brokoli ja küüslaugu idusid. „Neid ise idandades tuleb leppida väävlilõhnaga ja see ei pruugi meeldida. Seetõttu ostan punase kapsa, brokoli ja küüslaugu puhul poest valmis idandeid,“ selgitas Holsting.
Tema lemmikud, mida ta muide aasta läbi idandab, on lutsern ning toortatar. Viimase maitse on väga mahe ning sobib seetõttu lisandiks paljudesse toitudesse, alates salatitest ja lõpetades smuutidega.
Idandamisega algust tehes tuleb teada, et osta tuleb spetsiaalselt idandamiseks mõeldud seemneid, sest maha külvamiseks mõeldud seemned võivad olla töödeldud näiteks hallitusvastaste ainetega. „Aianduspoodides on eraldi sektsioonid, kus idandamiseks ja mikrolehtede kasvatamiseks mõeldud seemneid müüakse. Selle kohta on sildil eraldi märge,“ juhendas Külli Holsting, et aianduspoest võib otsida näiteks sinepi- ja brokoliseemneidning lutserniseemneid. Idandamiseks mõeldud seemneid saab ka looduspoodidest.
Toidupoe hommikuputrude osakonnast võib aga osta nisu- ja odrateri, toortatart ja punaseid läätsesid: mis sobib pudru keetmiseks, sobib üldjuhul ka idandamiseks, mis sellest, et terad võivad olla puhastatud.
Idud valmis paari päevaga
Üldjuhul tuleb seemneid enne idandama hakkamist öö läbi vee sees leotada. Olenevalt taimest võtab seemnetest idude tekkimine kas veidi vähem või rohkem aega, kuid enamasti saabpärast leotamist idusid süüa paari päeva pärast.
Kinoa, hirsi ning kõrvitsa- ja seesamiseemnetega läheb kõige kiiremini, neist valmivad idud ööpäevaga. Mungubade, päevalilleseemnete ja odra idud valmivad ühe‒kahe ööpäevaga. Kikerherned, spelta, läätsed, tatar, rukis ja mais vajavad idandamiseks kaks kuni kolm ööpäeva.
Idandamiseks võib kasutada spetsiaalset mitmekorruselist idandamisnõud, kuid sama hästi ajab asja ära klaaspurk. Klaaspurgis on kõige lihtsam idandada tatart, läätsesid, päevalilleseemneid ja munguba, mis on suuremate seemnetega. Esmalt pannakse purgi põhja umbes sentimeetripaksune kiht seemneid ja valatakse neile vesi peale. Purk tuleks katta marli või majapidamispaberiga, et sinna tolm ja võimalik muu praht sisse ei läheks. Seejärel leotatakse seemneid öö läbi ehk 12 tundi, et nad paisuks. Siis tuleb vesi ära valada ning edaspidi purgi sisu kaks korda päevas loputada.
„Mina hoian klaaspurki kraanikausi kõrval, et loputamine meelest ei läheks. Ei pruugi karta, et kraanikausi juures ei jagu piisavalt valgust: seemnetel pole idanemiseks valgust vaja,“ jagas Külli Holsting nippe. Loputamine on vajalik selleks, et vabaneda idandamise käigus tekkivatest vähestest toksilistest ainetest.
Spetsiaalsetes mitmekorruselistes idandamisnõudes on lihtsam idandada väikeseid seemneid, mis muidu kipuvad ära kaduma. Torni kallatakse ülevalt vett sisse, mis valgub korruseid mööda alla torni alumisele korrusele. „Selle veega võib ka toataimi kasta, sest vesi on toitaineterikas, kuid lõhnab veidi pahasti,“ kirjeldas Külli Holsting.
Rohelised võrsed aknalaual
Kui on soovi näiteks nisuidusid edasi võrseteks kasvatada, siis tuleb idud panna kahe märja majapidamispaberi vahele, kus nad hakkavad endale juuri alla kasvatama. Kui juured on tekkinud, tuleb pealmine paber ära võtta ja lasta võrsetel tekkida. „Selles etapis tuleb taimed aknalauale tõsta, et nad päikest saaksid. Kui päikest on palju, siis kasvab nisuoras 10‒12 päevaga. Orase saab ära lõigata ja kasutada seda smuuti või mahla sees või toitude kaunistamiseks,“ õpetas Holsting. Ta lisas, et orasemätast ei tasu ära visata, sest see kasvatab veel teiselgi korral võrsed peale.
Kui aga tahta seemnetest mikrolehti kasvatada, tuleb seemned mulda külvata ja soojas hoida. Selleks sobib kas kunstkasvuhoone või läbipaistev plastkarp, millele on augud sisse tehtud.
Kuidas idusid süüa?
Esmalt tasub teada, et idusid tuleb enne söömist loputada – eriti neid, mis on poest ostetud. Nagu eelpool öeldud, on selle põhjus asjaolu, et idud koguvad endasse väikese hulga toksilisi aineid, millest saab vabaneda idusid puhta veega loputades.
Oluline on meeles pidada, et idude C-vitamiini sisaldus on suurim 72 tundi pärast idandamise algust, seega oleks kasulik need ära süüa kolmandal idandamisjärgsel päeval. Edaspidi hakkab aga taim C-vitamiini enda kasvamise jaoks ära kasutama ja inimesele seda enam nii palju ei jagu.
Tervislikest ainetest pakatavaid idusid võib panna salati, smuuti või püreesupi sisse ning muidugi võib neid süüa ka otse karbist. Idud sobivad ka võileiva kaunistuseks ja vokitoitudesse, samuti võib neist valmistada taimseid määrdeid, näiteks lisada neid hummusele. Kui endal ideid napib, leiab internetistki hulgaliselt põnevaid ideid ja retsepte, kuidas oma söögilauda idude abil rikastada.