Jahutav kreemine toorsupp

by Kristel Vokk

Toorsupp kurgi ja avokaadoga. Palavate ilmadega hüüab keha toitude järele, mis on pigem jahutavad kui soojendavad. Selleks on kurgi ja avokaado kooslus toorsupis äärmiselt mõnus. Kui muidu tundub, et avokaado ja kurk on maitsetud, siis rabarber lisab supile pisut hapukust ning maitsetaimed meeldivaid maitsenüansse.

Lõppkokkuvõttes valmib kerge, kuid toitev supp, mis kindlasti ei pea jääma vaid suvisele toidulauale. Kui ilmad muutuvad juba jahedamaks, aga isu jahutavate toitude järele kasvab, saab rabarberihooaja möödudes asendada rabarberi näiteks sidrunimahlaga.

Kurk aitab kõrget vererõhku langetada

Kurgi rohelise koore all ei peitu vaid värskus ja meeldiv maitse, millega salatile mekki anda – äärmiselt mahlakas viljalihas on ka paras annus kasulikke aineid. Kaalujälgijaid peaks omakorda rõõmustama madal kalorsus.

Väidetavalt tunti kurki juba 10 000 aastat tagasi Lõuna-Aasias. Selle vilja avastanud varajased rändurid ja seiklejad levitasid seda edaspidi üle kogu Aasia. Roheline köögivili ei puudunud ka iidsetest Egiptuse, Kreeka ja Rooma tsivilisatsioonidest. Seal ei tarvitatud kurki ainult söögipooliseks, vaid lisaks ka nahka ravivate omaduste tõttu.

Piisava päevase koguse kiudainete saamine on paljude jaoks paras väljakutse. Kurk võib oma suure kiudainesisalduse tõttu seda lihtsustada. Siinkohal tasub meeles pidada, et kodumaiseid kurke võib süüa koos koorega – nii on kiudainete hulk suurem kui kooritud kurgil. Boonuseks on vilja suur veesisaldus, mida ongi kiudainete seedimiseks vaja.

Ühe uuringu käigus anti kõrge vererõhu all kannatavatele osalejatele toite, mis sisaldasid hulga kaaliumit ja magneesiumit. Selle tulemusel langes nende vererõhk märgatavalt. Siinjuures tulebki mängu kurk, milles on mõlemat mineraali nii palju, et kui kombineerida seda teiste roheliste köögiviljadega, saab kätte organismi jaoks piisava päevase koguse. Hamba all rõõmsalt krõmpsuv vili sisaldab C-vitamiini ja antioksüdante, mille toime aitab leevendada nahaärritust ja vähendada paistetust.

Lisaks sisaldab kurk rohkelt K-vitamiini, mis on vajalik vere hüübimise ja veresoonte parandamise jaoks. K-vitamiini abil kontrollitakse ja reguleeritakse veres oleva kaltsiumi taset, et kaltsiumi tihedus ei läheks liiga suureks. Kaltsiumi liigne hulk veres võib tekitada veresoonte lupjumist.

Peale eespool mainitud ainete võib kurgist saada ka kaltsiumit, rauda, A-vitamiini ja fosforit. Kõrge mineraalisisaldus hoiab küüned terved ja aitab vältida nende ootamatut murdumist.

Kurk aitab valku seedida

Kurk on suurepärane looduslik diureetikum, millest paremat on raske leida. Seetõttu on selle söömisest abi neeru- ja kusepõiehaiguste puhul. Koos kurgiga tasub süüa valgurikast toitu, sest vili sisaldab ensüümi, mis aitab valku paremini seedida. Kurgi kui terviseallika juurde tasub pöörduda ka siis, kui häda teevad kõhuprobleemid, akne või artriit.

Parim viis kõigi nende mineraalide, vitamiinide ja toitainete säilitamiseks on teha kurgist mahla või püreed, kuhu sekka võib lisada maitseks ka muid köögivilju.

Kurk on kuumusele väga tundlik ja seda tuleb jälgida ostmisel. Kurk peab olema jäik ning ilma kollaste, sissevajunud või pehmete laikudeta. Ka otstest krimpsus viljad ei tõota midagi head. Kurke võib hoida külmkapis, kus nad säilitavad terve oleku mitmeks päevaks. Poolikut kurki on mõistlik kilesse mässida või hoida suletud karbi sees, et vältida liigset kuivamist.