Võib kõlada uskumatult, kuid mitmed koduaias nuhtluseks olevad umbrohud võivad meie toidulauda oluliselt täiendada. Eestlastele ei ole naat ilutaim, vaid tüütu mururikkujast umbrohi. Kuid vähesed teavad, et juba keskajal oli see hinnatud toidu- ja ravimtaim imperaatorite toidulaual ja salajastes kloostriaedades.
Naadilehtedel on raviomadused ja see maitseb hästi erinevates toitudes. Toidus kasutati teda vanasti agaralt Venemaal, Siberis, Skandinaavia maades ning Kesk-Euroopas. Vanasti pakkisid turukaupmehed eeterlikke õlisid sisaldavatesse naadilehtedesse köögivilju, et kaup püsiks värskem ja lõhnaks hästi.
Eeterlikud õlid on taimedes väga väikestes kogustes esinevad teatud ühendite komplektid, mis annavad taimele iseloomuliku lõhna ning kaitsevad taime erinevate haiguste, keskkonnamõjude ja kahjurite eest. Kuna taimede molekulaarne ülesehitus on sarnane inimese omale, omavad eeterlikud õlid inimese organismile olulist tähtsust, aidates hoida ja taastada tasakaalu inimorganismi kõikide elundkondade vahel nii vaimsel kui füüsilisel tasandil.
Naat on väärtuslik supertoit
Naat on tegelikult vääriline vastane nn. supertoitudele – see on eriti rikas E-vitamiini poolest, sisaldab rohkesti C-vitamiini, eeterlikke õlisid, antioksüdante, mineraalaineid ja kiudaineid, mis reguleerivad soolte ja südame tegevust. Naadil on ka kahjulikke sooltebaktereid hävitavaid ühendeid ja flavonoide, ehk taimseid pigmente, mida hinnatakse eeskätt nende põletiku-, allergia-, viiruste- ja vähivastase toime tõttu.
Naadist valmistatud toit on organismile kergesti omastatav ja puhastava toimega, samuti aitab tasakaalustada seedimisprotsesse. Naat aitab kehast välja viia jääkaineid, on eriti tõhus soolade väljauhtuja, sobib ka podagrahaigetele. Kevadiseks organismipuhastuseks sobib juua naaditeed, mis mõjub nahale hästi.
Kuid innukas naadisööja peaks arvestama mitut asjaolu. Suurtes kogustes naadilehtede söömine võib bioaktiivsete ühendite rohkuse tõttu mõjutada organismi ainevahetust. Kindlasti ei tasuks naati süüa kõhunäärme- ega sapipõiepõletike korral.
Naati kasutatakse toiduvalmistamisel kas iseseisvalt salatina või suppides ja vormiroogades. Naat rikastab liha- ja kalaroogasid, seda võib lisada hautistele, kotlettidele, pikkpoissi, pannkoogi- või pirukataigna täidisesse. Peenestatud naadilehti võib lisada ka kartulisalatisse või marineerida ja hapendada.
Naati võib kasutada toiduks kogu suve, kuid ikka noori, nn varesejala moodi lehti, mis pole veel lahti. Veendu, et kasvukoht oleks võimalikult puhas ehk eemal reostusallikatest.
Kui hommikusöögiks valmistada naadist ja munadest toitainerikas ja maitsev omlett, annab see päeva esimeseks pooleks korraliku toitainete komplekti, et organism ikka kevadiselt jahedale ilmale vastu jõuaks pidada.
Naadiomlett kahele
Peotäis noori naadilehti
2 muna
6 keskmist šampinjoni
1 šalottsibul
50 ml mandlipiima
15 g riivjuustu
kirsstomateid
Himaalaja soola
musta pipart
2 sl oliiviõli
Valmistamisaeg 10 minutit.
Juhised:
Pese ja kuivata naat, tükelda peeneks. Klopi munad lahti, lisa mandlipiim, Himaalaja sool ja pipar. Haki šalottsibul, viiluta šampinjonid ning prae need kergelt oliiviõlis läbi. Pane pool naadikogust lahtiklopitud munasegusse ning vala pannile. Puista peale ülejäänud naat ning riivjuust. Küpseta keskmisel kuumusel ning serveeri kirsstomatitega.
Kristel on toitumisnõustaja, kes peab toidublogi nimega „Toidujutud”. Ta peab lugu kvaliteetsest toorainest ja leiab, et tervislikult saab toituda igaüks, kes vähegi soovib. „Tervislik toitumine” ei ole lihtsalt moetermin; selle asemel võiks olla hoopis „teadlik toitumine” ja see peaks huvi pakkuma igaühele, kes soovib elada kauem ilusa, noore ja tervena.