Oakotlettidega vrapid
Kaunviljad on taimed, mille kauntes kasvavad söödavad seemned, näiteks herned, kikerherned, oad ja läätsed. Kaunviljad sisaldavad rohkesti taimset valku, aminohappeid, mineraal- ja kiudaineid ning need täidavad hästi kõhtu. Kaunvilju hinnataksegi eriti nende kõrge valgusisalduse pärast. Kaunviljade valk on üks paremaid asendamatute aminohapete allikaid ja inimorganismile hästi omastatav.
Kaunviljad sisaldavad rohkesti mineraalaineid, eriti kaaliumi- ja fosforiühendeid. Kõige enam on neis B-rühma vitamiine, mis on vajalikud närvisüsteemi normaalseks toimimiseks. Eriti soovitatakse kaunvilju süüa nendel, kes soovivad jumet särava ja nooruslikuna hoida.
Kaunviljad sisaldavad rohkesti kiudaineid, mis on olulised veresuhkru tasakaalustamisel ja kolesterooli langetamisel. Lisaks on kaunviljade glükeemiline koormus madal. Tänu soodsale biokeemilisele koostisele on kaunviljade söömine kasulik mitmesuguste tervisehädade, nagu vitamiinipuuduse, spasmide, kõrgvererõhu- ja suhkurtõve, samuti maksa-, neeru- ja põiehaiguste korral.
Mustad oad parandavad ajutalitlust
Mustad oad on üks ubade liik, millel on läikiv ja tugev koor ning neid kasutatakse peamiselt Lõuna- ja Kesk-Ameerika köögis. Kõik oad on kasulikud südamele, kuid mustad oad mõjuvad ajule kõige paremini. Need sisaldavad ohtralt antotsüaniine – antioksüdante, mis parandavad uuringute järgi ajutalitlust.
Kuigi rohelisi aedvilju propageeritakse alatasa kui ülitervislikke vitamiinipomme, on teadlased tõestanud, et tumedamat värvi viljad on hulga toitvamad. Toiduained, mille loomulik värvus sõltub sellistest taimsetest pigmentidest nagu antotsüaniinid, võivad uurimuste järgi vähendada diabeedi, südamehaiguste ja vähi riski. Just musta, lillat ja tumesinist värvi toit sisaldavat eriti palju antotsüaniine ja antioksüdante.
Kindlasti on paljudel tekkinud dilemma, kas valida konserveeritud või kuivatatud oad. Kuivatatud oad on naturaalsemad ja odavamad, aga nende valmistamine nõuab rohkem aega, kuna neid tuleb leotada. Konservoad on aga kohe kasutusvalmis ja valmistoidu maitses ei ole peaaegu mingit vahet. Kuna ubadel on omadus hästi säilida, siis konserveerimisel ei lisata peaaegu kunagi säilitus- või muid lisaaineid – koostises on vaid oad, sool ja vesi.
Kuid ka konserveeritud ube tuleb alati hoolikalt loputada, kuna enamik kaunvilju sisaldab oligosahhariide – ühendeid, mille seedimiseks inimese organism ensüüme ei tooda ning seetõttu tekivad gaasid. Vaid korralik leotamine, loputamine ja kuumtöötlemine aitab vähendada kaunviljades sisalduvaid oligosahhariide ning sellega ka gaaside tekkimist.
Erilise ja huvitava maitsega mustad oad on jahused ning konserveeritult kergelt lagunevad. Need on mõnusad köögiviljahautistes ja tortiljade täidises ning sobivad hästi kokku kõrvitsa, spinati, tomati ja kanalihaga.
Need rikkaliku täidisega vrapid sobivad ideaalselt kaasavõetavaks lõunaks või kiireks õhtusöögiks.
Oakotlettidega vrapid (viiele)
15 oakotletti:
15 oakotletti:- 1 purk musti ube
- 1/2 purki kikerherneid
- 1 porgand
- 1 suurem sibul
- 2 küüslauguküünt
- 1 sl täisteranisujahu
- 1 tl karripulbrit
- 0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid
- soola
- pipart
- oliiviõli
Vrapp:
- 5 täisteratortiljat või -lavašši
- 170 g tilli- ja kurgimaitselist toorjuustu
- 1 punt lehtsalatit
- 200 g röstpeedihummust
- 1 suurem oranž paprika
- mungube
- lutserniidusid
Valmistamisaeg 20 minutit
Juhised:
1) Kotlettide valmistamiseks püreesta köögikombainis tükeldatud porgand, sibul, küüslauk ja kaunviljad. Lisa jahu ja maitseained ning vormi supilusikaga 15 kotletti. Tõsta kotletid küpsetuspaberiga kaetud plaadile ja nirista peale pisut oliiviõli.
2) Küpseta 200 ºC juures 5–7 minutit ühelt poolt, seejärel keera ümber ning küpseta 5–7 minutit ka teiselt poolt.
3) Määri tortiljale või lavašile toorjuustu, tõsta peale lehtsalat ja 2–3 kotletti, määri peale paari supilusika jagu röstpeedihummust ning lisa viilutatud paprika, mungoad ja lutserniidud. Keera rulli ning naudi kohe või hiljem.
