Toitumisnõustaja pole vaid kaaluprobleemide lahendamiseks

Mingil põhjusel seostub paljudel toitumisnõustamise mõiste vaid kaaluprobleemide lahendusena. Enamasti kaalu alandamise, vahel ka tõstmisega. Ometi suudab pädev toitumisnõustaja aidata lahendada palju rohkemaid tervisemuresid ning tervisliku toiduga neid ka ennetada.

Toitumisnõustaja ja –terapeut aitavad planeerida tervislikumaid toidukordi, soodustades sellega ka haiguste ravi.

Toitumisnõustaja ja –terapeut aitavad planeerida tervislikumaid toidukordi, soodustades sellega ka haiguste ravi.

Pigem on nõustajat vaja selleks, et oma kehaga sõbraks saada, seda kuulata ja õppida aru saama, mida organismil parasjagu tarvis on. Hea ning oma kehale sobiv toit ei aita ainult kaalu korrigeerida, vaid aitab püsida terve ning hoida head vormi.

Spetsiaalselt sinu jaoks koostatud menüü võib aidata või toetada ravi nii mõnegi tervisehäda puhul nagu näiteks kõrge vererõhk või liigne kolesteroolitase, samuti ka nahahädad või aneemia.

Teadlik toituja ja tervisehuviline suudab ilmselt nii mõnegi probleemi ise targa raamatu või internetilehekülje abil ära lahendada. Tänapäeva probleemiks on pigem info üleküllus, mis tähendab, et kriitiline meel ja kaine mõistus kuluvad erinevate nõustamisvariantide hulgas marjaks ära. Täpselt niisamuti on loomulikult ka nõustajat valides, kui on tunne, et ise enam hakkama ei saa.

Teadlik toitumine võib tunduda alguses keeruline ja võib-olla isegi tüütu. Kuid igast väikesest muudatusest saab ühel hetkel harjumus ja nii ongi hea suunduda järjest tervislikuma elurütmi poole.

Õige toitumine aitab palju

Tervisliku ja tasakaalus toitumisega on võimalik hoida oma tervist tugevana – vähendada haigestumise riski, normaliseerida vererõhu- ja kolesteroolitaset, ennetada diabeeti jm. Oskuslikult toitu valides on võimalik vältida nii mõndagi kroonilist haigust.

Teadlikult toitudes saab parandada seedimist ja tegeleda ka kaaluprobleemidega. Toiduallergia ja/või –talumatuse korral või ka söömishäirete küüsis olles aitab hoolega valitud menüü olukorda parandada.

„Toitumisnõustajad tegelevad loomulikult kaaluprobleemidega (nii kaalu langetamise kui ka tõstmisega), kuid meie poole võib pöörduda muudegi teemadega. Näiteks nõustame rasedaid, lapsi ja lapsevanemaid, aitame ennetada südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti jne,“ selgitas Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse aseesimees Triin Muiste.

„Toitumisnõustajad ei anna otseselt haiguspõhiseid juhiseid, küll aga aitavad muuta menüüd tervislikumaks. Kõrgema kompetentsiga toitumisnõustajad omavad rohkem pädevusi ja nende poole võib pöörduda ka tõsisemate probleemidega. Kuid haigusspetsiifiliste soovitustega aitavad juba toitumisterapeudid,“ lisas Muiste.

Millega toitumisnõustaja tegeleb?

Haiguste ravi soodustamiseks tuleb toitumisnõustajatel ja –terapeutidel tegutseda koos arstidega.

Haiguste ravi soodustamiseks tuleb toitumisnõustajatel ja –terapeutidel tegutseda koos arstidega.

Toitumisnõustaja aitab hinnata inimese optimaalset kehakaalu ja panna paika parimad võimalikud viisid selle saavutamiseks. Seejuures jagab nõustaja vajalikke teadmisi, kuidas võiks või peaks erinevaid toiduaineid omavahel sobitama ning millisel moel töödeldes on neid kõige mõistlikum tarbida. Lisaks saavad inimesed erinevaid teadmisi vastavalt oma eale või elualale, kuna näiteks lapsed, vanemad inimesed või suure füüsilise koormusega sportlased vajavad heaks terviseks erinevaid koguseid ja toitaineid.

Tänapäeva n-ö elustiilihaigusi saab samuti toitumise abil kas ennetada või siis leevendada. Südame-veresoonkonnahaigused, kõrge vererõhk, diabeet jms vajavad spetsiaalset menüüd, mille saab koostada toitumisnõustaja abiga. Koos vaadatakse üle inimese toitumispäevik ja -harjumused ning pannakse paika juhised.

Oluline ongi siinkohal just personaalsus – inimene ei pea jälgima üldiseid ja kõigile sobivaid suuniseid. Toitumisnõustaja koostab just isiklikult temale personaalselt sobiva menüü, mis arvestab erinevaid individuaalseid nõudmisi ja vajadusi.

Pärast konsultatsioone ja visiite võtab toitumisnõustaja läbitu kokku ning seejärel saab otsustada, kas kõik on läinud plaanipäraselt või tuleb midagi muuta, pakub nõuandeid edaspidiseks jms.

Kellest saab toitumisnõustaja?

Selleks, et saada toitumisnõustaja tunnistus, tuleb täiendõppe korras läbida vähemalt 600 tunni ulatuses koolitust. See hõlmab toiduvalikuid, tasakaalustatud toitumist, tervisliku toidu valmistamist jpm. Nõustajad peavad suutma kasutada usaldatavaid ja tõenduspõhiseid allikaid ning olema kursis uusima teadusliku kirjandusega.

Tervisekoolis saab õpet jätkata tervisenõustaja toitumise alal ja selle läbinu võib õpinguid jätkata funktsionaalse toitumisnõustaja õppes. Toitumisnõustaja võib asuda tööle kohe pärast õppe lõpetamist ning soovi korral võib sooritada ka kutseeksami.

Tegutsevad toitumisnõustajad rõhutavad, et baastaseme läbimine on alles algus ning kutse iseenesest ei tähenda kellegi pädevust. Eesti Tervisedenduse Ühingu esindaja Sirje Vaask on öelnud, et kutsetunnistuse olemasolu või mitte olemasolu ei ole ainus kompetentsuse näitaja ja ka ilma kutsetunnistuseta nõustaja võib olla kompetentne.

Eestis on toitumisnõustajal lisaks kutsetunnistuse taotlemisele võimalus liituda ka Eesti Toitumisnõustajate Ühinguga, mis kontrollib nõustajate kompetentsust ja kogemust ning koondab liikmete näol usaldusväärseid teenusepakkujaid.

„Kutset võivad taotlema minna ka need, kes on läbinud mõne lühikese kursuse toitumise alal. Kuid iga toitumisalane koolitus ei anna pädevust toitumisnõustajaks hakkamisel, sest siin tõepoolest mõjutavad ka muud aspektid,“ rääkis Triin Muiste. Tema arvates tuleb arvesse võtta inimese oskust teisi kuulata, neile adekvaatset ja personaalset nõu anda ning mis veel oluline – mitte hinnanguid anda.

„Toitumisnõustaja toetab, mitte ei jaga hinnanguid,“ ütles Muiste. Tema arvates tuleb lisaks omistatud kutsele teada ka psühholoogia aluseid, kuna suur osa nõustaja tööst on kliendi kuulamine ja mõistmine. „See ei ole toitumisnõustamine, kui ma võtan e-kirja teel kliendi menüü ja siis kirjutan talle, mida ta valesti teeb. See on menüü analüüs,“ selgitas ta ning lisas, et näeb Tervisekoolis loenguid andes sageli neid, kes jätavad õpingud pooleli, kuna menüü analüüsi ja nõustamise vahe on väga suur.

Toitumisnõustamine ja internet

Toortoidu- või veganidieedi puhul tuleks enne alustamist veenduda toitumise baasteadmistes.

Toortoidu- või veganidieedi puhul tuleks enne alustamist veenduda toitumise baasteadmistes.

Tänapäeva maailm annab ohtralt võimalusi leida soovitud infot ilma konkreetse ja väljaõppinud inimese poole pöördumatagi. Lisaks lihtsusele pakub internet tihti abi kas tasuta või tunduvalt väiksema tasu eest kui seda küsiks toitumisnõustaja.

Leidub kümneid erinevaid internetikeskkondi, kus pakutakse võimalikult soodsalt individuaalset nõustamist või juba valmis toitumiskavasid. Üldjuhul võtavad need arvesse inimese vanuse, kaalu ja füüsilise aktiivsuse ning arvestavad seejärel välja oma soovitused. Selliste lehtede taga võib olla vastava õppe saanud nõustajaid, kuid leidub ka vähemprofessionaalseid nõuandjaid. Seega tuleb kõikvõimalikesse anonüümsetesse või automaatselt arvutipõhiselt soovitusi jagavatesse keskkondadesse suhtuda teatava eluterve skepsisega.

Internetist saadud või ka ise näiteks raamatute põhjal kokku pandud toitumiskavad võivad paljudele sobida, kuid see eeldab põhjalikke baasteadmisi. Näiteks leidub ka Eestis veebipõhiseid programme, mis reklaamivad end tasakaalustatud menüü koostajana, kuid tegelikkuses on põhitoitainete vahekord Eesti ametlike toitumissoovitusi järgides siiski paigast ära.

Nii võib juhtuda, et päevamenüü soovitab tarbida 40 protsendi ulatuses valku, samas kui kehtivate toitumissoovituste kohaselt peaks valgu osakaal jääma 10–20 protsendi piiridesse. Selliste olukordade vältimiseks tulebki ennast kõigepealt kas ise vajaliku algmaterjaliga kurssi viia või siis kasutada asjatundja abi.

„Pimesi ei soovita ma mitte kedagi uskuda,“ andis ka Triin Muiste nõu. „ Uurige, kas info jagajal on vastav diplom, mitu tundi on ta toitumisnõustamist õppinud, millistele allikatele ta tugineb oma väidetes, kas nendel allikatel on tõenduspõhisus taga.“

Internetinõustajate hulka võib lugeda ilmselt ka mitmeid blogijaid, kes oma kogemustele tuginedes inimestele teadmisi jagavad. Ka siin tuleb aru saada, et ise teadmisi omamata ei tasu võõraste eeskujul äärmustesse laskuda. Kõikvõimalikud toortoidu-, vegani- vms dieetide järgmisel tuleb kindlasti arvesse võtta individuaalset tervislikku seisukorda ja kontrollida nii enda kui ka nõujagaja teadmisi toitumisest ning selle põhitõdedest.

Muiste arvates võib internetist tõepoolest vajadusel abi saada näiteks kaalu langetamisel, kuid samas võib see olla lühiajalise mõjuga. „Erinevaid dieete ja suvalisi toitumissoovitusi järgides võib inimene pikas plaanis oma tervise ära rikkuda,“ pani ta inimestele südamele. „Tõsise huvi korral soovitan siiski vähemalt korra pöörduda õppinud toitumisnõustaja poole, kes aitab leida õige tee.“

Kuidas leida sobiv nõustaja?

Samamoodi tuleb mõistusega võtta ka toitumisnõustaja valimist. Kui oled otsustanud, et internet pole sinu jaoks ning soovid endale leida sobivat inimest, kellelt abi saada, siis tasub kindlasti järgida samu, eelloetletud põhimõtteid. Esmajärjekorras tuleb veenduda, et tegemist on diplomeeritud ja väljaõppinud toitumisnõustajaga. Muiste sõnul soovitab ta peamise asjana vältida võimalikke äärmusi.

„Kui ikka niinimetatud toitumisnõustaja ise propageerib äärmusi (valgudieedid, toor- või puuviljatoitlus vmt), siis on oht, et ta soovitab seda ka kõigile oma nõustatavatele. Toitumisnõustaja peab olema erapooletu ja lähtuma siiski kliendist, mitte sellest, mis talle endale meeldib või ei meeldi,“ kinnitas Muiste.

Keegi ei toitu kogu aeg tervislikult

Alkoholi puhul tasub eelistada punast veini, kus leidub rohkelt antioksüdante.

Alkoholi puhul tasub eelistada punast veini, kus leidub rohkelt antioksüdante.

Toitumisnõustajad küll suunavad inimesi tervislikumalt elama ja oma toiduvaliku osas teadlikumaid otsuseid langetama, kuid tõsiasi on see, et keegi ei suuda iga päev sada protsenti tervislikult elada. Ja see pole ka vajalik. Nii nõustajad ise kui ka nende nõustatavad seisavad sageli silmitsi kiusatustega ja see on täiesti normaalne. Seega ei tasu karta, et toitumisnõustaja poole pöördudes tuleb kommist, rasvasest toidust ja klaasikesest veinist igaveseks loobuda.

„Kui rääkida rasvast, siis rasv on eluks väga vajalik. 25–35 protsenti meie menüüst peaks koosnema rasvadest. Loomulikult tuleb valida vähem küllastunud rasvu ja tarbida rohkem häid rasvu, näiteks oomega-3-rasvhappeid (neid sisaldavad kalad ja mereannid), kuid ilma rasvadeta ei tohiks. Vastasel juhul saavad häiritud paljud olulised funktsioonid meie kehas,“ rahustas Muiste muretsejaid, et lahja toiduga keegi pikalt vastu ei pea.

„Maiustuste (ja alkoholi) puhul õpetab toitumisnõustaja pigem valima tervislikumaid alternatiive ja räägib kogustest. Keelamise puhul hakkavad inimesed süsivesikuid täielikult vältima, mis aga toob alati kaasa isu suurenemise,“ selgitas Muiste. „Kaua ei ole võimalik olla ei söömata ega süsivesikuteta, see lõpeb alati ülesöömisega.“

Tervislik on kuulata oma keha ja süüa seda, mille järele parasjagu isutab, muidugi mõistlikkuse piirides.

Millal pöörduda toitumisnõustaja poole?

Tihti vaagivad inimesed kaua ning ei suuda otsusele jõuda, kas ja millist abi nad oma probleemide puhul vajavad. Nii jõutaksegi sageli mitmete dieetide ja internetist otsitud info põhjal tagasi alguspunkti.

„Parem tulla kohe, kui soov on, sest inimesed ei tea tervisliku toitumise aluseid, eriti uuemaid seisukohti,“ rõhutas Triin Muiste. „Internetis on infot väga palju ning inimesed on segadusse aetud.“

Loomulikult pole toitumisnõustaja näol tegemist mingi imevahendiga ja igaüks saab ka ise ennast piisavalt harida ning õppida oma keha tundma. Tervisliku toitumise põhitõed pole keerulised, kuid praktika näitab, et inimesed ei oska neid alati õigesti hinnata ja kasutada.

Muiste võrdleb tervislikku toitumist sportimisega – tuleb teada olulist baasinfot, et saavutada tulemusi ja endale mitte liiga teha. Harjutused võivad küll õiged olla, kuid vale tempo või ületreenimine raiskab liigselt jõudu. Samamoodi võib ka paberi järgi toitumist reguleerides sisse tulla vigu, mida ise ei oska märgatagi.

„Kõrvalpilk aitab asjasse selgust tuua,“ selgitas Muiste. „Vahel võib see õpiku õpetus mulle ka mitte sobida. Näiteks kaalulangetuse puhul paljud soovitavad koos- ja lahus söömist. Tegelikkuses aitab hoopis suuremat hulka kaalulangetajaid valkude ja süsivesikute koos söömine. See aitab veresuhkrut tasakaalustada ning õigete süsivesikute valimisel kaal langeb ka kenasti,“ tõi ta näite.

Ükskõik, kas hoiad oma toitumise ise kontrolli alla või kasutad nõustaja abi, meeles tasub pidada, et toiduga ei pea alati lahendama füüsilisi probleeme. Õige menüüga on võimalik toetada ka vaimset tervist. Nii saab toidust abi näiteks stressi korral või parandada oma õppimis- ja keskendumisvõimet. Lisaks tõstab õigesti valitud söök organismi energiataset, peletab väsimust ja kurnatust ning parandab seega ka meeleolu.

Kommentaarid

Kerttu Kaldoja

Ajakirjanik ja toitumishuviline.

Loe lisaks...