Toidutalumatus on salakaval vaenlane

Sa elad küll lähtuvalt tervislikest eluviisidest, liigutad end piisavalt, toitud korralikult, kuid ikka on midagi, mis ei lase end päris mugavalt tunda. Ükskõik, kas tegemist on ainevahetushäirete, kaalutõusu või lihtsalt kehva enesetundega, põhjuseks võib olla hoopis toidutalumatus.

Kindlasti on oluline teada, et allergia ja toidutalumatus ei ole üks ja sama asi. Kummagi tuvastamiseks tehtud testid ei kinnita teise olemasolu ehk need on erinevad probleemid, mille jälile saamiseks kasutatakse ka erinevaid teste ja meetodeid.

Toidutalumatuse avastamiseks kasutatakse tihti toiduainete välistamise meetodit.

Toidutalumatuse avastamiseks kasutatakse tihti toiduainete välistamise meetodit.

Samas esineb toidutalumatust väga mitmel erineval kujul ning seetõttu on sellele jälile saamine väga keerukas ettevõtmine. Allergia puhul on aga teada, et tegemist on organismi ülitundlikkusega mingi aine suhtes ning selle sümptomid tekivad kohe pärast toiduaine tarbimist. Keharakud reageerivad allergeenile aktiivselt ja see avaldub näiteks lööbe, sügeluse, hullemal juhul ka näiteks hingamisraskuste vms viisil.

Toidutalumatuse puhul ei saa reeglina rääkida vahetult pärast söömist tekkivatest vaevustest, vaid organismi reaktsioonid on aeglased, kroonilised ning võivad ilmuda koguni mitu päeva pärast toidu tarbimist. Sarnaselt allergiale reageerib ka toidutalumatuse puhul organism toidule kui võõrkehale, vaid avaldumisvormid ja –aeg ei pruugi samad olla.

Haigus ise ei ole kindlasti uus, kuid on lähiaastatel palju kõlapinda saanud ja seetõttu kujunenud võib-olla omamoodi moehaigusekski, mida inimesed suhteliselt kergekäeliselt ise endal diagnoosima kipuvad. Suur probleem peitub sealjuures selles, et põhjalikke teaduslikke uuringuid ei ole toidutalumatuse kohta veel väga palju tehtud.

Samas võib Eesti Toitumisnõustamiskeskuse asutaja ja Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse esimehe Ketlin Jaani-Vihalemi sõnul küll öelda, et palju on neid inimesi, kes pärast talumatuse testi tegemist talumatust näitava toiduaine oma menüüst välja lülitavad, on märgatavalt parema enesetunde saavutanud. „Loomulikult võib asjade kokkulangemisel parem enesetunne tekkida ka mingist muust põhjusest, kuid kindlasti ei ole toidutalumatus väljamõeldud probleem,“ on ta kindel.

„Samas olen ma sada protsenti veendunud, et mingi osa elanikkonnast ongi sellised katsetajad ja trendiga kaasa minejad, kes lihtsalt moe pärast leiavad, et on tore omada mingisugust eripära. Lülitavad enda menüüst välja mingisugused toiduained ja sellega võib kaasneda probleem, et nad ei saa kõiki vajalikke aineid toidust kätte,“ selgitas Jaani-Vihalem. „Nad välistavad midagi, mis on tegelikult organismi jaoks vajalik ega oska sinna asemele panna midagi, millega saaks seda konkreetset toiduainet asendada.“

Väljendusvormid ja põhjused

Mõned toiduained ei tekita organismis mingeid kõrvalreaktsioone, teised aga jällegi tekitavad. Toidutalumatuse tunnuseks on tavaliselt seedetrakti- ja hingamishäired ning nahakahjustused, aga see võib avalduda ka väsimuse, kurnatuse, peavalu vms kaudu. Sageli ei ole inimesel aimugi, et tema pideva väsimuse, peavalu, seedehäirete või kehakaalu kõikumise põhjuseks võib olla see, et organism on iga päev koormatud ainetega, mida ta tegelikult pole suuteline omastama.

Toidu seedimiseks on organismil vaja mitmeid erinevaid ensüüme, mida inimene saab osaliselt toidust ja osaliselt toodab neid ka organism. Samas esineb peaaegu kõikides organismides geneetilisest eripärast sõltuvalt mõne konkreetse ensüümi puudus või puudulik tootmine. Seetõttu polegi kõik inimesed ühtemoodi võimelised omastama laktoosi, gluteeni, munavalku vms.

Vajaliku ensüümi puudumisel ärritab konkreetne toiduaine soolestikku ning selle manustamisel käivitub organismis teatud käärimis- ja roiskumisprotsess, mis omakorda tekitab gaase ja mürgiseid aineid. Nii võivadki alguse saada ainevahetushäired, mis kõigutavad kaalu ja võivad mõjutada ka üldist enesetunnet.

Talumatust võivad Tervisearengu Instituudi andmetel mõjutada/põhjustada ka toidus sisalduvad saasteained, toksiinid või muud keemilised ühendid, näiteks biogeensed amiinid (histamiin). Histamiini leidub palju pika valmimisajaga juustudes ja punases veinis. Mõned toiduained, näiteks maasikad, tomat, tsitruselised, šokolaad, kaneel, kaunviljad, alkohol jt, võivad soodustada biogeensete amiinide vabanemist. Laialdaselt kasutatav kollane toiduvärv tartrasiin (E102) vabastab inimorganismis histamiini. Kuna histamiin ja mõned teised biogeensed amiinid vabanevad ka allergiliste reaktsioonide puhul ning toiduallergia ja -talumatuse puhul on vaevused sarnased, siis aetakse need tihti segamini.

Stress võib tekitada toidutalumatust ja teisi tervisehädasid.

Stress võib tekitada toidutalumatust ja teisi tervisehädasid.

Miks toidutalumatus aga täpsemalt tekib, pole tegelikult siiski veel päris selge. Süü võib olla inimese immuunsüsteemil, stressitasemel ja ka paljudel välistel teguritel. Toitumisnõustaja Ketlin Jaani-Vihalem on arvamusel, et paljud asjad on meile ka geneetiliselt kaasa antud, kuna nii mõnigi talumatuse vorm võib esineda juba vastsündinul. Samas kinnitab temagi, et reeglina see siiski kujuneb ajapikku välja.

Kas toidutalumatuse tekkele võib aga kaasa aidata ka see, mida me reaalselt söögiks tarbime? „Absoluutselt! Ma olen täiesti veendunud selles, et sageli see ongi inimeste teadlikkuses ja toidu kvaliteedis kinni. Meie tooraine lihtsalt ei ole enam selline, mis ta pidi olema ja eks meie toitumisharjumused ka,“ kinnitab Jaani-Vihalem. „Me sööme valesti ja kui me ei anna pikka aega oma kehale õigeid asju või anname valesid, siis ta hakkab ju streikima. Kuidagi ta peab märku andma, et midagi on korrast ära.“

Toidutalumatuse diagnoos

Toidutalumatuse tuvastamine on väga keeruline ja võib võtta kaua aega. Haiguse kindlakstegemiseks kasutatakse tavaliselt välistamise meetodil toimivaid dieete.

Ketlin Jaani-Vihalemisõnul on tegemist väga pika protsessiga, et jõuda jälile toiduainetele, mis konkreetselt inimesele probleeme võib põhjustada. Toidutalumatus ei seisne ainult üldtuntud gluteeni- või laktoosi mitteomastamises, vaid inimese organism ei pruugi taluda teatud tüüpi teravilja, puuvilja, mida iganes. „Tegelikult nii-öelda katse-eksitusmeetodil välja selgitada, mis konkreetne asi inimesel seda talumatust tekitab, on väga pikk ja vaevaline protsess,“ lisas ta.

Eestis puuduvad ka riiklikud analüüsid ja testid peale tsöliaakia ja laktoositalumatuse tuvastamise, mis on ainsad ametlikult kinnitatud toidutalumatuse vormid. Aga lisaks esineb ka nö varjatud talumatust, mida nende testidega kindlaks teha polegi võimalik. Seetõttu ei saa talumatusele toitumisnõustajate hinnangul nii mustvalgelt siiski vaadata.

„Kui räägime tsöliaakiast või gluteenitalumatusest, siis väga palju artikleid või teadusanalüüse on välismaailmas tehtud ka selles osas, et esineb selline asi nagu mitte-tsöliaakiline gluteenitalumatus. See ei ole sama, mis tsöliaakia, aga ikkagi viitab sellele, et inimene on gluteeni suhtes tundlik,“ selgitas Jaani-Vihalem.

Eestis saab toidutalumatuse teste küll juba mitmetes kohtades teha, kuid meditsiinilises plaanis pole nende tulemustega kuskile minna. Samas toitumisnõustajad arvestavad oma töös taoliste testide tulemustega. „Seal ei ole siiski ühtegi absoluuti,“ sõnas Ketlin Jaani-Vihalem ja leidis, et toidutalumatust saab mingil määral võrrelda ka allergiaga.

„Isegi kui sa teed allergiatesti, siis ta võib täna näidata sulle niipidi ja mõne kuu pärast hoopis teise tulemuse anda. Sõltub allergia tekkimise põhjustest ja paljudest muudest aspektidest, kas ja kui pikalt allergia inimesel püsib. Igasuguste talumatuse testidega on täpselt sama asi – need, mis meil praegu olemas on ja mida me kasutada saame, meie jaoks on nad küll näitajad inimese organismis toimuvast, kuid kunagi ei saa selle peale 100% kindel olla. See on pigem nagu suunanäitaja.“

Üks võimalus salakavalale toidutalumatusele jälile jõudmiseks on pidada toidupäevikut, et selgitada välja oma organismile mittesobiv toiduaine. Sealjuures on oluline õppida oma keha paremini tundma ja n-ö kuulama, kuna kehv enesetunne või raskustunne kõhus võivad samuti olla toidutalumatuse sümptomid ning need tuleks üles märkida. Kuna ise toiduainete menüüst välja jätmine võib olla tervisele ohtlik, tuleks enne selliste meetodite kasutuselevõttu kindlasti konsulteerida ka toitumisnõustajaga, et end vajalikest toitainetest mitte ilma jätta.

Toidutalumatus võib olla sageli põhjustatud munast.

Toidutalumatus võib olla sageli põhjustatud munast.

Toidutalumatus ja/või allergia

Vahel arvatakse, et ka sagenenud allergiaprobleemid võivad olla toidutalumatuse tagajärjeks. Samas on toidutalumatus ise siiski mitteallergiline ülitundlikkus. Kumb neist kahest haigusest tervisele ohtlikum võiks olla, on väga raske öelda.

„Allergia puhul on lihtsalt see eripära, et allergilised sümptomid ilmnevad kiiresti ehk siis suhteliselt kähku peale allergeeni söömist hakkab inimesega midagi juhtuma. Kas tal läheb mingi koht paiste või tulevad kuhugi täpid, see reaktsioon on hästi kiire,“ selgitas Ketlin Jaani-Vihalem. „Aga talumatuse puhul võib see välja lüüa alles kahe-kolme päeva pärast või veelgi hiljem. Selles mõttes võib isegi öelda, et talumatus on salakavalam haigus. Sa ei oska neid sümptomeid seostada söödud toiduainega. Piltlikult öeldes vaikselt mürgitad oma organismi.“

Süües pidevalt asja, mida sa tegelikult ei talu, võivad pikema aja peale kujuneda välja mitmed rasked probleemid.

Millega eestlased peamiselt kimpus on?

Tervise Arengu Instituudi teatel on Eestis kaks ametlikult diagnoositavat toidutalumatuse liiki:

  • Laktoositalumatus, mille põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piimasuhkrut ehk laktoosi lõhustavat ensüümi;
  • Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus, mis on päriliku eelsoodumusega haigus ja vallandub tavaliselt nisust, rukkist, odrast või kaerast.

Kuigi Ketlin Jaani-Vihalem pole tegelikult otseselt toitumisnõustajate juures vastuvõtul käinud inimeste talumatusest statistikat teinud, joonistuvad suures plaanis siiski välja sarnased mustrid. „Ega seal nüüd mingit revolutsiooni teha ei saa. Tavaliselt ikka piim ja gluteen on need, mis välja tulevad. Väga sageli tuleb ka näiteks muna, pähklid ehk siis need samad asjad, mis allergiatki tekitavad,“ lisas ta, kuid kinnitas, et tegelikult on muresid siiski seinast-seina.

Kommentaarid

Tervislik toitumine toimetus

Selle pseudonüümi all avaldame vabakutseliste ajakirjanike lugusid, kes avaldavad meie veebilehel üksikuid artikleid ja/või ei soovi end nimeliselt esitleda. Kõik antud pseudonüümi alt ilmunud artiklid valmivad koostöös Eesti Toitumisnõustajate Ühendusega.

Loe lisaks...