Karrine kõrvitsasupp

KõrvitsasuppKõrvits on sügisene köögivili, mida leidub mitmetes eri värvides ja kujudes. Lisaks heale maitsele on tähelepanuväärne selle kasulik mõju tervisele ning kõrvitsat võiks nimetada ka põhjamaa arbuusiks.

Kõrvits sisaldab väga vähe süsivesikuid ja selles pole rasva, seega annab see vähe kaloreid. Samuti on kõrvits kolesteroolivaba, hea alternatiiv näiteks kartulile. Kõrvits on viljaliha maheduse, suure pektiinainete sisalduse ja kerge seeduvuse tõttu hinnatud köögivili just dieet- ja ravitoitudes.

Kõrvitsat peetakse heaks kõhukinnisuse ravimiks, sest see sisaldab nii palju kiudaineid, mis puhastavad organismi ja parandavad südame tööd.

Kõrvitsas on palju A-, C- ja K-vitamiini. C-vitamiin on hea kudede kasvuks ja taastamiseks ning K-vitamiin on hea luudele ja südamele. Kõrvitsas on A-vitamiini beetakaroteeni näol, ületades selles osas sageli isegi porgandit ning omab kasulikku toimet nägemisele, luudele ja immuunsüsteemile. Mida kollasem on kõrvitsa viljaliha, seda enam sisaldab see karotiini. Lisaks leidub selles köögiviljas palju mineraale nagu magneesiumit, mangaani, kaaliumit, rauda ja fosforit.

Kõrvitsatoitude tervistavad omadused

Kõrvits on vähivastaste omadustega. Lisaks C-vitamiinile ja beetakaroteenile sisaldab see mitmeid teisi antioksüdante, mis kaitsevad keha vähki põhjustavate mürkainete ja kemikaalide eest. Vähene kolesteroolitase teeb head südamele ja ennetab südamehaigusi ning suur kiudainesisaldus on hea seedimisele, ennetades käärsoolega seotud haigusi. Mangaan, magneesium ja C-vitamiin on kasulik luudele ja ennetavad osteoporoosi.

Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse parandaja ja mõjus liigse vee-eemaldaja. Tänu sellele omadusele sobib kõrvits südame- ja veresoonkonna haigetele tursete vähendajaks. Unetuse korral soovitatakse juua kõrvitsamehu koos meega. Õhtuti sellist mehu juues tulevat hea sügav uni, mis kestab hommikuni.

Kõhukinnisuse korral on soovitatav süüa paar viilu toorest kõrvitsat päevas (nagu arbuusi), kuna see soodustab sooletegevust ning rikkaliku pektiini sisalduse tõttu aitab kõrvits puhastuskuuride ajal organismist viia välja teisi kahjulikke ühendeid.

Kergelt vürtsikas kõrvitsasupp kubiseb vajalikest ja kasulikest köögiviljadest. Kuigi bataadi nimi on maguskartul, pole tegemist kartulite sugukonda kuuluva köögiviljaga. Vaadates kartuli ja bataadi toiteväärtust, on need paljuski väga sarnased. Kuid bataat sisaldab kartulist rohkem seedimisele kasulikke kiudaineid ning kordades rohkem beetakaroteeni ja A-vitamiini, mis aitab tugevdada immuunsüsteemi, kaitsta silmi ja nahka päikesekiirguse eest jne.

Karrine kõrvitsasupp (neljale kuni kuuele)

  • Kõrvitsasupp250 g bataati
  • 600 g kõrvitsat
  • 250 ml köögiviljapuljongit
  • 100 g kookospiima
  • 1 tl punast Panang karripastat
  • 1 sl oliiviõli
  • Himaalaja soola
  • musta pipart
  • serveerimiseks tšillihelbeid ja röstitud kõrvitsaseemneid

Valmistamisaeg 40 minutit.

Puhasta ja tükelda köögiviljad. Vala poti põhja oliiviõli. Lisa tükeldatud sibul ja porru, kuumuta pisut ning vala peale köögiviljapuljong. Lisa köögiviljad ning keeda 20–30 minutit, kuni köögiviljad on pehmed (aeg sõltub tükeldatud köögiviljade suurusest). Lisa karripasta ja kookospiim ning püreesta saumikseriga meelepärase tekstuurini. Maitsesta soovi korral vähese Himaalaja soolaga, serveeri röstitud kõrvitsaseemnetega ning tšillihelvestega.

Kommentaarid

Kristel Vokk

Kristel on toitumisnõustaja, kes peab toidublogi nimega „Toidujutud”. Ta peab lugu kvaliteetsest toorainest ja leiab, et tervislikult saab toituda igaüks, kes vähegi soovib. „Tervislik toitumine” ei ole lihtsalt moetermin; selle asemel võiks olla hoopis „teadlik toitumine” ja see peaks huvi pakkuma igaühele, kes soovib elada kauem ilusa, noore ja tervena.

Loe lisaks...