Kodujuust õunte ja täistera ahjusaiaga

Tihti räägitakse erinevate supertoitude ja eksootiliste puuviljade kasulikkusest, kuid meie oma kodumaised õunad on jäänud tähelepanuta. Sel aastal on tabanud Eestimaa aedasid õunauputus ning paljud ei tea, mida nendega peale hakata.
kodujuust õuntega ahjusaial

Eesti õun kuulub supertoitude hulka

Kodumaiste õunte kasuks räägib see, et enamasti ei töödelda neid pestitsiididega, seega võib neid kerge südamega süüa koos koorega. Õunakoores on antioksüdantide kontsentratsioon kõrgem kui viljalihas. Lisaks antioksüdantidele sisaldab õun suurel hulgal vitamiine, eriti C-vitamiini, kiudaineid ja kasulikke fütotoitaineid. Vett on õuntes 85–90%, valku 0,4%, rasva 0,3% ja sedagi seemnetes. Õunte süsivesikute sisaldus oleneb viljade küpsusastmest ja kõigub 8,5–12% vahel.

Kiudainetest on õunte puhul oluline pektiinisisaldus. Pektiin on õunte rakumahlas lahustunult esinev tarrendaine. See on organismile vajalik sooletegevuse soodustajana. Õuntes leidub peamiselt õun- ja sidrunhapet. Need on toitumisel väga tähtsad, soodustades ainevahetust ja võttes osa kudede ning rakkude ehitamisest.

Õunte mineraalainete hulk on kõrgem kaaliumi ja magneesiumi osas. Eriti oluline on õunte mikroelementide sisaldus – leidub mangaani, vaske ja joodi, mis paljudes toiduainetes puuduvad. Neid on rohkem õunaseemnetes, vähem viljalihas ja koores.

Õuntes leidub vähesel määral kõiki vesi- ja veidi isegi rasvlahustuvaid vitamiine. Nii on neis erinevaid B-vitamiine, kuid kõiki üsna väikeses koguses. Oluline on aga õunte C-vitamiini sisaldus. Selle hulk kõigub eri õunasortidel 8–26 mg vahel. Hästi säilinud, mitte närtsinud õunte vitamiinisisaldus on vähe muutunud, samuti ei vähene õunte vitamiinisisaldus toiduvalmistamisel eriti palju.

Kodujuust pakub valke ja sujuva seedimise

Teine komponent antud retseptis on kodujuust, mille puhul võib tekkida küsimus, kas tegu on rohkem juustu või kohupiimaga. Kuigi tema välimus meenutab rohkem kohupiima, on tootmisprotsessi põhjal siiski tegemist rohkem juustuga.

Struktuurilt on kodujuust kohupiima ja juustu vahepealne. Sel on kohupiima kasulikud omadused, kuid kalorsus on madalam kui juustul. Ühtlasi sisaldab kodujuust palju valke. Seetõttu on kodujuust oluline mitmes dieedis ja sportlaste, eriti kulturistide toitumises. Kodujuust sisaldab ligi 80% vett ning valgu sisaldus jääb vahemikku 14–18%.

Kodujuustu valmimisprotsessis mõjutavad kodujuustu valke nii juuretise bakterid, laap kui ka happeline keskkond, muutes need veelgi hõlpsamini seeduvateks. Kehtib ka seos, et rasvasemas kodujuustus on valke vähem, lahjemas aga rohkem. Tasub silmas pidada, et sajagrammine ports keskmise rasvasusega kodujuustu katab 18–25% päevasest valgu vajadusest.

Kodujuustu lisamisel erinevatesse toitudesse annab see huvitava maitsekoosluse ning tõstab makrotoitainete väärtust. Kodujuust sobib nii salatisse, kookidesse kui magustoitudesse – tegemist on ühe äärmiselt mitmekülgse toiduainega.

Kodumaiste õunte hooaeg on veel haripunktis ning kui kombineerida õuna kodujuustu ja kaneeliga, saab imemaitsvad ahjusaiad, mis valmivad kiirelt ja kaovad taldrikult veelgi kiiremini.

kodujuust õuntega ahjusaial, pikutiKodujuust õuntega täistera ahjusaial 6 tk

  • 200 g tükeldatud õuna
  • 150 g kodujuustu
  • 10 g mandlilaaste
  • 1 muna
  • 2 tl rafineerimata roosuhkrut
  • 1 tl kaneeli
  • 6tk viilutatud täisterasaia

Valmimise aeg 20 minutit

Juhised:

Vahusta muna suhkruga kohevaks. Sega kodujuust, tükeldatud õunad, mandlilaastud ja kaneel. Lisa juurde vahustatud muna ning tõsta täisterajahust saiale. Tõsta saiad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 180°C ahjus 15 minutit.

Kommentaarid

Kristel Vokk

Kristel on toitumisnõustaja, kes peab toidublogi nimega „Toidujutud”. Ta peab lugu kvaliteetsest toorainest ja leiab, et tervislikult saab toituda igaüks, kes vähegi soovib. „Tervislik toitumine” ei ole lihtsalt moetermin; selle asemel võiks olla hoopis „teadlik toitumine” ja see peaks huvi pakkuma igaühele, kes soovib elada kauem ilusa, noore ja tervena.

Loe lisaks...