Hapendatud köögiviljasalat pakatab probiootikumidest

Hapendatud köögiviljasalatToitude hapendamine on tuhandeid aastaid vana komme, mis on levinud üle maailma. Väga hea tõestus hapendatud toitude kasulikkusest on fakt, et neid on juba sajandeid erinevates kultuuriruumides kasutatud. Parimad näited on hapupiim, hapukurk, kääritatud leib, hapukapsas, kombucha ehk teeseenejook, miso, tempeh, kimchi jne.

Tervisele tuleb kasuks süüa hapendatud toite regulaarselt, kuid mõõdukalt. Ideaalne on süüa iga päev 3–4 supilusikat hapendatud köögivilju. Seetõttu on eriti väärt mõte suvine rikkalik köögiviljasaak talvevarude jaoks hoopis hapendada, sest osa allikate väitel võib hapendatud toite säilitada jahedas kuni pool aastat. Hapendatud toidud toetavad seedimist ja suurendavad kasulike soolebakterite hulka.

Tänapäeva keskkonnas on enamikul inimestest probleeme soolestiku mikroflooraga. Me saame pidevalt, kas otseselt või kaudselt, toiduga antibiootikume, suur hulk inimesi tarbib ravimeid, mis kahjustavad mikrofloorat, ning toksilised ained peituvad nii toitudes, jookides kui ka ümbritsevas keskkonnas.

Hinnanguliselt oleneb immuunsüsteemi toimimine 70–80% ulatuses soolestiku mikrofloorast. Kui bakterikooslust valesti toita, siis muutub see sageli kaitsetuks halbade bakterite vastu, mis seejärel saavutavad soolestikus ülekaalu ning avavad tee põletikuliste soolestikuprobleemide tekkeks. Põletikulised protsessid soolestikus nõrgendavad keha üldist vastupanuvõimet ning muudavad organismi vastuvõtlikumaks ka külmetushaigustele ja gripile.

Hapendatud toidud aitavad kehast mürke välja viia

Parandades soolestiku bakterikooslust hapendatud toitude abil, tugevneb selle vastupanuvõime sissetungijate ja põletikutekitajate vastu. Terve ja tasakaalus soolestik aitab ennetada väga paljudesse tõbedesse haigestumist. Samuti vähendab soole kahjustunud mikrofloora keha võimet mürke eemaldada ning need ladestuvad rasvkoes, pea- ja seljaajus ning isegi luuüdis, kus need võivad olla vallandavad tegurid leukeemia, lümfoomi ja immuunsüsteemi probleemide tekkes.

Hapendatud toidud on väga tõhusad mürkide kehast väljaviijad. Nendes leiduvad kasulikud bakterid suudavad siduda paljusid toksiine ja raskemetalle, toetavad keha enda puhastumise mehhanisme ning selleks ei pea neid sööma tohutus koguses. Pigem on oluline seda teha pidevalt pikema aja vältel.

Kääritamine-hapendamine ehk fermenteerimine on protsess, mille käigus toimub teatud bakterite ning pärmseente ainevahetus: esialgu hapnikuvaeses keskkonnas ning seejärel hapniku osalusel, kus need organismid kasutavad käärimisel vabanevat energiat ära oma elutegevuseks.

Köögiviljade kääritamist alustavad piimhappebakterid köögiviljades oleva suhkru lagundamisega, mis ajapikku kiireneb. Selle kõige tulemusena säilib toit kauem ning sünteesi tagajärjel tekivad inimorganismile vajalikud seedeensüümid, B-grupi vitamiinid, oomega-3-rasvhapped ning mitmesugused probiootilised tüved. Need kasulikud ained aitavad ennetada soolevähki ja -põletikku ning leevendada laktoositalumatust.

Tuntumad aiasaadused, mille puhul kasutatakse fermenteerimismeetodit, on kapsad ja kurgid, kuid hapendamiseks sobivad ka kõik teised köögiviljad. Kapsaste kääritamise eesmärk on säilitada neis leiduvate A- ja C-vitamiinide rohkus. Kääritamisel aitavad hoida ka kolesteroolitaset normis ning neil on põletiku- ja vähivastane toime.

Hapendatud toidude söömine aktiveerib aktiivsed protsessid, kus peale nende toitude söömist asub bakterite armee tööle, aidates tasakaalustada soolestiku mikrofloorat ja mao happelisust ning vabastades ensüüme, mis aitavad kergendada ja parandada seedimist, muutes toitainete kättesaamise ja imendumise keha jaoks lihtsamaks. Lisaks ennetab see kõhukinnisuse teket väga mahedal ja loomulikul moel.

Hapendatud köögiviljasalatHapendatud köögiviljasalat neljale:

  • 1 väiksem Hiina või peakapsas
  • 1 suurem porgand
  • 1 paprika
  • 1 suvikõrvits
  • 1 tl Himaalaja soola
  • 100 ml leiget keedetud vett
Juhised:
  1. Ribasta köögiviljad, lisa sool ja vesi. Mulju salatit ja sega seda kätega tugevalt pigistades, et köögiviljades saaksid mahlad liikuma hakata.
  2. Tõsta salat kuuma veega pestud klaaspurki (selle koguse jaoks sobib 1,5 l klaaspurk). Purgi ülemisest äärest jäta 5–8 cm vaba ruumi, et hapnemisel tekkiv mahl üle ääre ei läheks. Suru köögiviljad tugevalt kokku, nii et nende peale eralduks natukene vedelikku.
  3. Suru köögiviljade peale küpsetuspaber või väike taldrik, mis purgiavast läbi mahuks, ning aseta kõige peale veega täidetud pudel või muu raskus. Kata purgiava rätikuga. Lase hapnevatel juurviljadel seista toatemperatuuril vähemalt kolm päeva. Kontrolli aeg-ajalt, kas juurviljad on ikka soolveega kaetud. Eemalda ja viska ära kogu vaht, mis lahuse pinnale võib tekkida.
  4. Maitse kolmandal päeval juurvilju. Kui maitse on meeldivalt hapu, sulge purk kõvasti kaanega ja aseta külmkappi. Söö köögiviljasalatit meelepäraste roogadega.

Kommentaarid

Kristel Vokk

Kristel on toitumisnõustaja, kes peab toidublogi nimega „Toidujutud”. Ta peab lugu kvaliteetsest toorainest ja leiab, et tervislikult saab toituda igaüks, kes vähegi soovib. „Tervislik toitumine” ei ole lihtsalt moetermin; selle asemel võiks olla hoopis „teadlik toitumine” ja see peaks huvi pakkuma igaühele, kes soovib elada kauem ilusa, noore ja tervena.

Loe lisaks...