Oomega-3-rasvhapete rikas kalatartar avokaadoga

Palju räägitakse rasva halvast mainest, kuigi tegelikult on rasv inimese organismile äärmiselt vajalik. Kuid rasval ja rasval on vahe. Vale rasva liigne söömine on tervisele kahjulik, aga veelgi hullem on liiga väheste rasvade saamine. Rasvad on keharakkude koostises väga olulised komponendid ning rasvade vale tarbimine võib viia erinevate terviseprobleemide tekkimiseni.

kalatartarErinevate uuringute kohaselt on paljudel inimestel organismis puudu hädavajalikest rasvhapetest – seda just oomega-3-rasvhapetest, mis kehas tegelevad lisaks muudele ülesannetele ka krooniliste põletikuliste protsessidega. Organismis käibki pidev rasvhapete võidujooks, sest oomega-3- ja oomega-6-rasvhapped võitlevad samade ensüümide pärast ning võidab see rasvhape, mida toiduga rohkem saadakse.

Et organismis oomega-3-rasvhapete puudust vähendada, tuleks rasvast kala süüa vähemalt 3 korda nädalas – eelistada tuleks looduslikust kasvukeskkonnast pärit kala. Kuna meie kaupluste kalalett just värske loodusliku rasvase kala valikuga ei hiilga, võib süüa ka kasvatusest pärit kala. Arvestada tuleb aga sellega, et sealne oomega-3-rasvhapete sisaldus ei ole kindlasti võrreldav loodusliku kala omaga ja kasvatusest pärit kala tuleks tarbida umbes 5 korda nädalas.

Lisaks oomega-3- ja oomega-6-rasvhapetele on teisigi rasvhappeid, näiteks oomega-9-rasvhapped. Erinevalt oomega-3- ja oomega-6-rasvhapetest suudab keha seda ise teistest rasvhapetest toota. Oomega-9-rasvhapet leidub rohkelt avokaados, oliiviõlis ja paljudes seemnetes ja pähklites.

Avokaado on tegelikult puuvili. Küll rasvane puuvili, aga siiski vili, mis tagab kasulike rasvhapete sisaldusega naha hea tervise ning parandab ka aju võimsust. Avokaado sisaldab palju vitamiine, mineraale, kasulikke rasvhappeid ja antioksüdante. Kasulikud rasvhapped koosnevad peamiselt monoküllastatud rasvhapetest, mis suudavad vähendada halva kolesterooli ning tõsta hea kolesterooli sisaldust. Lisaks sisaldab avokaado palju E-vitamiini, mis aitab nahal säilitada oma pehmuse, sära ja värskuse ning annab ka juustele täiendava läike. Puuvilja kõrge kaaliumisisaldus aitab reguleerida vererõhku ning on hea lihastele. Veel sisaldab avokaado kiudaineid, foolhapet, A-, B- ja C-vitamiine ja magneesiumi.

Avokaado eluiga on 30 päeva ning seepärast on tark osta see koju just sel päeval, kui plaanid seda kasutada. Toores avokaado küpseb kõige paremini edasi toatemperatuuril; kui paned selle toorena külmkappi, värvub viljaliha seest pruuniks, sest rasvad on külma suhtes tundlikud. Kuid juba küpset avokaadot saab külmkapis edukalt säilitada. Kui soovid, et avokaado küpseks kiiremini, aseta see koos õunaga või banaaniga paberkotti.

Forellifileest ja avokaadost koosnev kalatartar sobib söömiseks nii vahepalana kui ka koos värske salatiga lõunasöögina või kergema õhtusöögina.

kalatartarKalatartar avokaadoga (kahele)

  • 1 avokaado
  • 125 g soolaforelli fileed
  • sidrunimahla
  • musta pipart
  • Himaalaja soola

Serveerimiseks:

  • spinatit
  • 4 maisigaletti
  • meelepäraseid idandeid

Valmistamisaeg 5 minutit

Kalatartari valmistamise juhised:

Tükelda avokaado ja forellifilee. Maitsesta sidrunimahla, vähese Himaalaja soola ja pipraga. Sega ühtlaseks ning tõsta maisigaletile asetatud spinatilehtedele paras portsjon. Lisa pisut idandeid ning söö koheselt.

Kommentaarid

Kristel Vokk

Kristel on toitumisnõustaja, kes peab toidublogi nimega „Toidujutud”. Ta peab lugu kvaliteetsest toorainest ja leiab, et tervislikult saab toituda igaüks, kes vähegi soovib. „Tervislik toitumine” ei ole lihtsalt moetermin; selle asemel võiks olla hoopis „teadlik toitumine” ja see peaks huvi pakkuma igaühele, kes soovib elada kauem ilusa, noore ja tervena.

Loe lisaks...